Venemaa mõju Eesti majandusele on viimase kuue aastaga vähenenud. Naaberriigi majandus läks 2014. aastal langusesse, rubla kurss kukkus järsult ning koos sellega vähenes nõudlus. Samuti kehtestati Venemaale erinevad sanktsioonid, millele ta ka omadega vastas. See kõik mõjutas Eesti majandussuhteid idanaabriga. Venemaa osakaal Eesti ekspordis (2,6%) on sel aastal küll veidi paranenud, kuid see on oluliselt madalam 2013. aastast (7,8%). Venemaa on praegu Eestile suuruselt 12. kaubanduspartner. Impordi osakaal on umbes samal tasemel nagu 2013. aastal. Samuti ei ulatu Venemaa turistide arv ega nende osakaal viie-kuue aasta taguse tasemeni.
Venemaa viimase viie aasta keskmine majanduskasv on olnud vaid 0,5 protsenti. Nimekiri teguritest, mis meie idanaabri majanduskasvu pidurdavad, on väga pikk: näiteks majanduse liigne sõltuvus nafta- ja gaasisektorist, vähene kodumaine konkurents, madal tootlikkus, riigi suur osakaal majanduses, halvenev demograafiline olukord, sanktsioonid, varimajanduse suur osakaal ja maksupettused. Rahvusvahelise valuutafondi hinnangul on suurima negatiivse mõjuga Venemaa majandusele olnud naftahinna langus. Naftahinna languse ja koos sellega rubla vahetuskursi nõrgenemise mõju on oluliselt suurem sanktsioonide mõjust. Sanktsioonid on muutnud aga oluliselt Venemaa majanduspoliitikat, makromajanduse trende ning vähendanud ettevõtete finantseerimistõkete kaudu investeeringuid majandusse.
Samas on Venemaa riigivõlg väike, riigieelarve on nüüd ülejäägis ning reservid on suured. Samuti on ülejäägis nii kaubandusbilanss kui ka jooksevkonto. Selliste puhvrite ja väiksemate kohustuste eesmärgiks on tagada Venemaa majanduse võimekus seista vastu väliskeskkonna šokkidele. Samuti on Venemaa vähendanud oma uue fiskaalreegliga rubla ja naftahinna seost. Kui varem liikus nii rubla vahetuskurss (USA dollari suhtes) kui ka Venemaa SKT koos naftahinnaga, siis eelmise aasta algusest on kerkinud naftahinnad olnud rubla vahetuskursile väiksema mõjuga. Venemaa püüab takistada rubla kallinemist, et tagada oma ekspordile parem konkurentsivõime.
Venemaa jõustas selle aasta algusest suurt vastumeelsust tekitanud pensionireformi, millega tõstetakse pensionile mineku vanust viie aasta võrra. See reform suurendab küll tööjõu hulka, kuid leevendab vaid osaliselt tööealise elanikkonna vähenemist. Selleks, et hoida ära majanduskasvu aeglustumist, tuleb parandada tootlikkust. Tootlikkuse kasvu pidurdab aga Venemaa suhteliselt madal investeeringute tase.
Sel aastal kasvab Venemaa majandus ühe protsendi, järgmisel aastal peaks see veidi paranema.
Kahjuks oleme juba näinud, et mida kõrgem on naftahind ja mida paremini Venemaa majandusel läheb, seda agressiivsemaks riik sõjaliselt muutub. Seega oleks meile sobiv pigem vaene ja kiratsev Venemaa.
Meie meedia hakkab järjest rohkem meenutama Kesktelevisiooni aastal 2019. Ka seal räägitakse enamus päevast sellest kui halb on naabrite juures Ukrainas ja kiidetakse oma presidenti olematute tarkade otsuste eest. Ja näidatakse kuidas Zirinovski vastastele pasunasse annab…Muidugi kehtib siin vanasõna sellest et naabri silmas nähakse pindu aga oma silmas ei nähta palki..
Tegelikult huvitab mind hoopis küsimus millal rõõmsalt kappavale Eesti majandusele keegi kusagilt hädapidurit tõmbab???