63 protsenti inimestest peab oma pensionipõlve kindlustamist väga oluliseks, kuid vaid ligi neljandik tunneb, et on selle kindlustamisele piisavalt mõelnud, selgus Luminori Eesti pensioniuuringust.
Uuringu kohaselt muutub pensionipõlve kindlustamine vanuse suurenedes inimestele ootuspäraselt järjest olulisemaks. 17-36-aastaste vastanute hulgas peab seda tähtsaks 48 protsenti, kuid 37-60-aastaste hulgas 69 protsenti ning vähemalt 61-aastaste hulgas juba valdav enamus ehk 86 protsenti.
Pensionipõlve kindlustamise olulisus ei peegeldu aga inimeste kindlustundes. Vaid 10 protsenti vastanutest tunneb, et neil on piisavalt varasid ja säästusid, et pensionipõlves toime tulla. Kindlustunde protsent on madal kõikide vanusegruppide lõikes. Vastustest tuli välja ka soolõhe – meestest on enda hinnangul piisavalt varasid 13 protsendil, naistest vaid 8 protsendil.
„Uuringu tulemused näitavad, et kuigi pensioni kindlustamine on inimestele oluline, tunnevad nad end sellega seoses jätkuvalt nii-öelda lageda taeva all olevat. Kuigi suurimaks probleemiks on säästude vähesus, ei pühenda me sellegipoolest piisavalt aega oma vanaduspõlve planeerimiseks ja säästmiseks nii, et meie pensionipõlve unistused ka tegelikult reaalsuseks saaks,“ kommenteeris Luminor Pensions Estonia juhatuse liige Martin Rajasalu.
Rajasalu avaldas samas heameelt, et võrreldes Luminori kahe aasta taguse elanikkonna uuringuga on tänaseks enda hinnangul pensioni kindlustamisele mõelnud inimeste arv kahekordistunud.
„Nagu näha, on pensionireformi ümber toimuv arutelu tõstnud pensioniteema tähelepanu alla ja pannud inimesed rohkem mõtlema oma pensionisäästudele ning täiendavatele kogumisvõimalustele,“ lisas Rajasalu.
MTÜ Rahatarkuse kaasasutaja Leonore Riitsalu sõnul näitavad küsitluse tulemused ilmekalt, kui raske on pikaajalise rahalise heaolu nimel valikuid langetada. „Teame küll, et peaks midagi ette võtma, aga nii keerukaid valikuid on mugavam edasi lükata. Üksnes finantskirjaoskusest ja rahuldavast sissetulekust ei piisa, et otsuseni jõuda. Vaja on ka kindlust tuleviku suhtes ja motivatsiooni oma rahalise heaolu kindlustamise nimel tegutsema asuda. Viimase leidmisel saavad poliitikakujundajad ja pangad inimesi aidata, nügides neid kaalutletud otsuste suunas,“ kommenteeris Riitsalu.
Uuringu vastused koguti kvantitatiivse veebiküsitluse abil käesoleva aasta juunis ja juulis. Eesmärk oli selgitada hinnanguid riiklikule pensionisüsteemile ning mõista paremini inimeste ootuseid ja meelsust seoses pensioniga. Uuringus osales 1599 inimest Luminor Pensions Estonia II pensionisamba klientide seast.
Viimase leidmisel saavad poliitikakujundajad ja pangad inimesi aidata, nügides neid kaalutletud otsuste suunas,“ kommenteeris Riitsalu. – vat siin see mõttelaadiline genotsiid hakkab et rahvas ei saa aru et tema maksab ametnikule palka ja ametnik on tema teenistuses. Praegu selgub et kodanik on maksumaksjana ametniku orjaks muudetud ja tal puuduvad õigused ametnikult abi saamisek.
mitte inimesed ei tunne, et on end pensioniks piisavalt kindlustanud vaid riik ei ole suutnud tagada et inimestel see kindlus tunne tekkida saaks. Inimesed ei saa täita iseseisvalt pensionisüsteemi rolli. kas see ükskord ajakirjaniku pea kolu sisse ka jõuab et õiged pealkirjad saaks pandud.