Kiltsi lennuväljal peetav jahimeeste kokkutulek algas reede õhtul jahimeeste ja nende pereliikmete pika rongkäiguga jahiseltside lippude all, et jahisarvede saatel kokkutulek avatuks kuulutada.
Eesti jahimeeste selts (EJS) peab sel nädalavahetusel Kiltsi lennuväljal oma 39. kokkutulekut, kuhu on oodata 5000-6000 inimest. EJS president Margus Puust ütles kokkutulekut avades, seltsi liikmeskond on paisunud nii suureks, et kokkutulekuks on vaja vähemalt 25 hektari suurust ala. Puust tänas kaitseliitu, kes sel korral andis kokkutulnutele kasutada Kiltsi lennuvälja.
Puusti sõnul kuulub EJSi 90 protsenti Eesti jahimeestest. “Enam ei saa öelda, et Eesti jahimeeste selts ei esinda Eesti jahimehi, olgu see siis seadusloomes või muus,” ütles ta. Puust lisas, et kui eelmine väljakutse Eesti jahimeestele oli Aafrika seakatkuga võideldes enam kui 35 000 metssea küttimine, siis nüüd on uueks nuhtluseks metskitsed. “Näitame, et oleme nende arvukuse piiramisel sama tublid,” ütles EJS president.
Jahimeeste kokkutulek on koht, kus jahimehed üle Eesti kord aastas kokku tulevad, omavahel mõõtu võtavad ja meelt lahutavad. Haapsalu jahimehe Lauri Väli sõnul ongi kokkutuleku puhul kõige tähtsam jahimeeste omavaheline suhtlemine. Helmut Kaljo lisas, et põnevad on ka kõikvõimalikud võistlused ja koolitused, mis kokkutuleku juurde käivad.
Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Kortsi sõnul püsibki kokkutulek kolmel sambal: võistlused, koolitused ja meelelahutus. Jahiseltsid võistlevad kümnel alal. Eelkõige võetakse mõõtu erialastes teadmistes – peibutamises, haavli- ja kuulilaskmises, jahijuhtide- ja jahisarvevõistluses, aga võisteldakse ka viktoriinis, kokanduses, jahijutu- ja taidusvõistluses jne.
Fotod Arvo Tarmula
