Alates 1. juulist muutub surnu lähedaste asjaajamine lihtsamaks, teatas siseministeerium.
Juulikuust pole lahkunu lähedasel enam tarvidust surma registreerimiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametniku poole, sest surmatõendi väljastab tervishoiuteenuse osutaja.
“Kui seni pidi inimene lähedase surma korral matuse-, pärimis- ja muude vajalike tegevustega alustamiseks pöörduma esmalt tervishoiuteenuse osutaja poole ja siis kohalikku omavalitsusse, kus registreeriti surm ja anti surmatõend, siis juulikuust saab esmase surmatõendi tervishoiuteenuse osutajalt ja kohalikku omavalitsusse minema ei pea,” ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. “Niigi raskel ajal on inimese jaoks oluline, et asjaajamist ja käimisi oleks võimalikult vähe.”
Elektroonilise andmevahetuse käivitamisega jõuavad surmaga seotud andmed kiirelt rahvastikuregistrisse ja surma põhjuste registrisse. Sellega väheneb surnu lähedaste ajakulu, peale selle välditakse olukordi, kus lähedased peavad maksma riigile tagasi surnule väljamakstud toetused või pensioni.
Surma põhjuste register muutub elektrooniliseks ja paraneb andmete kvaliteet. “Kaovad paberil arstlikud surmateatised ja arstid ei pea enam andmeid paberil surma põhjuste registrisse edastama,” ütles sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Kalle Killar.
Kui inimene on surnud enne 1. juulit 2019, siis tuleb matmiseks vajaliku surmatõendi saamiseks minna kohalikku omavalitsusse, pärast 1. juulit saavad surnu lähedased surmatõendi tervishoiuasutusest.
Tegemist on esimese etapiga arendusprojektis, mille eesmärk on muuta kogu surmaga seotud asjaajamine paberivabaks ja võimalikult mugavaks.