Turu-uuringute AS teostatud ja Eesti Inimõiguste Keskuse tellitud avaliku arvamuse uuring Eesti elanike hoiakutest LGBT-kogukonna ja teemade suhtes toob välja, et suhtumine on viimaste aastate jooksul veidi paranenud ja kooseluseaduse vastased on vähemuses.
Varasemast enam pooldavad uuringule vastanud seda, et geid ja lesbid peaksid olema kaitstud diskrimineerimise eest töökeskkonnas, hariduses, kaupade ja teenuste kättesaadavuse osas. Tõusnud on kooseluseadust pooldavate inimeste arv, keda on eestikeelsete vastanute seas 49 protsenti.
Homoseksuaalsust peab vastuvõetavaks 41 protsenti üle 14-aastasest elanikkonnast, kusjuures täiesti vastuvõetav on see 16 protsendile. Võrreldes varasemate uuringutega pole suhtumine homoseksuaalsusesse tervikuna väga oluliselt muutunud, küll on eelkõige lisandunud neid, kes peavad seda nüüd täiesti vastuvõetavaks ja kahanenud nende osakaal, kes peavad seda täiesti vastuvõetamatuks. Väitega, et kooseluseaduse vastuvõtmine oli oluline samm inimõiguste ja võrdse kohtlemise tagamisel Eestis, nõustus 41 protsenti eestikeelsetest vastajatest ja 29 protsenti muukeelsetest vastajatest.
Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper märkis, et esmakordselt on kooseluseaduse vastased selges vähemuses. “See on ennustatav: sama on juhtunud ka teistes maades, kui on aru saadud, et samasooliste perede kooselu õiguslik reguleerimine ei too kaasa ootamatuid negatiivseid tagajärgi.”
Homoseksuaalsus on keskmisest vastuvõetavam naiste, 20-29-aastaste, eestikeelsete, kõrgharidusega ja kõrgema sotsiaalse staatuse kui ka sissetulekuga inimeste, Tallinna ja Lõuna-Eesti elanike seas; keskmisest vastuvõetamatum aga meeste, üle 60-aastaste, muukeelsete, Ida-Virumaa ja väiksemate linnaliste piirkondade elanike seas. Kui eestlastest nõustub samasooliste kooselu registreerimisega 59 protsenti, siis venekeelsetest vaid 26 protsenti. Suur vahe on ka suhtumises samasooliste abiellu – selles osas on sallivad 45 protsenti eestikeelsetest ja 22 protsenti venekeelsetest vastajatest..
Võrreldes varasemate tulemustega on ühiskonna suhtumises homoseksuaalsusesse toimunud oluline muutus – üldiselt arvatakse, et see on muutunud vastuvõetavamaks. Kui eestikeelse elanikkonna jaoks on kõige valdavam seisukoht, et homoseksuaalsus on Eesti ühiskonnas pigem vastuvõetav – nii arvas 29 protsenti, siis venekeelse elanikkonna seas on keskmisest märgatavalt enam neid, kes arvavad, et see on täiesti vastuvõetamatu – nii arvas 42 protsenti, selgus uuringus.
Suurenenud on kokkupuude homoseksuaalsete inimestega: enda pereliikmete seas on LGBT-kogukonna liikmeid kolmel protsendil vastanutest, sõpruskonnas 14 protsendil vastanutest ja endiste või praeguste töökaaslaste seas 16 protsendil vastanutest. Eelkõige saadakse homoseksuaalsusesse positiivset suhtumist tekitavat teavet traditsioonilise meedia ja sõprade, tuttavate, sugulaste vahendusel, seejärel ka internetist ja isikliku kokkupuute näol tööl või koolis. Nii ütles vastavalt 50, 45, 39 ja 31 protsenti vastanutest.
Võrreldes kahe aasta taguse uuringuga on homoseksuaalsusesse positiivset suhtumist tekitava teabekanalina suurenenud oluliselt sotsiaalkampaaniate ja interneti osatähtsus, samuti on sagenenud positiivse hoiaku tekitajana isiklik kokkupuude tööl või koolis.
Eesti LGBT Ühingu tegevjuht Kristel Rannaääre näeb suhtumise paranemises kokkupuute ja teavitustöö rolli. “Tihti on LGBT teemade mittemõistmise taga teaduspõhise info puudumine. Me näeme oma töös, et kui inimene saab adekvaatset infot, siis teadmiste kasvuga muutuvad ka tema hoiakud positiivsemaks. Me näeme ka, et inimesed, kel on isiklik kokkupuude LGBT kogukonnaga, on teema suhtes avatumad ning soovivad kogukonda paremini mõista,” kirjeldas Rannaääre.
LGBT-teemalist uuringut on tellitud ja teostatud üle aasta alates 2012. aastast. Värske uuring on järjekorras neljas ja uuringut juhtis Liis Grünberg, kes on Turu-uuringute AS-i projektijuht.
Sellest arvude virrvarrist on küll keeruline välja lugeda seda, mis pealkirja väidet tõestaks. Kindel on ainult see, et selle umbluuuuringuga sõidetakse nüüd mõnuga mõned päevad valitsusele sisse. Sekka veel mõni ennekuulmatu uudis, et keegi ehitas ehitusloaga maja ja saavutas Riigikohtus võidu. Ja kindlasti ei maksa unustada seda, et Jeruusalemma tunnustamine pealinnana on ilmselgelt vesi Putini veskile.
Seda küll ei usu-loll jutt suhu tagasi.
Meedia võiks kajastada ka seda, et mida ja kuidas küsiti uuringus meelsust? Tellija nimi juba ütleb paljugi ning metoodikaga annab imesid teha. Mitte et tahaksin pooli valida, aga teadmispõhisus on tänapäeval haruldus.