Haapsalu hoolekandekeskus. Foto: SA Haapsalu Hoolekandekeskus
Erihoolekandeteenused on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisele inimesele, kes vajab juhendamist, nõustamist, kõrvalist abi, hooldust ja/või järelevalvet. Teenus võimaldab inimesel säilitada elukvaliteeti ja tulla iseseisvalt toime või arendada toimetulekut vastavalt vajadustele ja võimetele, kirjutab sotsiaalkindlustusameti erihoolekandetalituse juhtumikorraldaja Tiina Kõiv.
Toetavaid erihoolekandeteenuseid võib saada oma kodus. Samuti võib toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenust ning ööpäevaringset erihooldusteenust saada teenuseosutaja pakutud elupinnal.
Mitte kõik psüühikahäirega inimesed ei vaja erihoolekandeteenust. Teenust on tarvis, kui inimesel esineb psüühikahäirest tingitud riskikäitumine või ta vajab rohkem toetust ja kõrvalabi, mida teised sotsiaalhoolekande teenused ei kata.
Lühem teekond
1. aprillil jõustus sotsiaalhoolekande seaduse muudatus. See võimaldab raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisel inimesel saada erihoolekandeteenuseid, pöördudes otse sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja poole. Muudatused lihtsustavad erihoolekandeteenuste saamise teekonda. Enam ei tule teenuse taotlemisel esitada selliseid lisadokumente nagu rehabilitatsiooniplaan või psühhiaatri hinnang. Erihoolekandeteenuse ja inimese toetusvajaduse hindamist ning inimese nõustamist viivad 1. aprillist läbi sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad. Varem võis teenuse saamiseks vajalike dokumentide kogumine kesta 3–4 kuud. Kõik sõltus sellest, kui kiiresti leiti aeg rehabilitatsioonimeeskonna juurde ning millal valmis rehabilitatsiooniplaan või kui ruttu saadi aeg psühhiaatri vastuvõtule. Nüüd teeb juhtumikorraldaja teenuse saamise otsuse 40 tööpäeva jooksul.
Toetusvajaduse hindamisel kasutatakse toetus- ja abivajaduse hindamisvahendit. Hindamisel tuginetakse andmetele, mis leiduvad teenust taotleva inimese kohta riiklikes andmebaasides. Inimese toetusvajadust hinnatakse seitsmes eluvaldkonnas, mis on elukvaliteedi tagamiseks vajalikud: sotsiaalsed suhted, vaimne tervis, füüsiline tervis, hõive ja õppimine, vaba aeg ja huvitegevus, elukeskkond ja igapäevaelutoimingud.
Teenuse vajaduse väljaselgitamisse kaasatakse alati inimest ennast, tema lähedasi ja teisi olulisi võrgustikuliikmeid. Enne inimesega vestlemist vaadatakse üle kogu juhtumikorraldajale kättesaadav informatsioon inimese tegevusvõime kohta, mis on seotud hindamise teemade ja eluvaldkondadega. Selline info võib olla individuaalne arengukaart haridussüsteemis, teenuseosutajate kokkuvõtted ja hinnangud, töövõime hinnangud, varasemad rehabilitatsiooniplaanid, puude taotlemisel esitatud hinnangud ja lubatud terviseinfosüsteemi andmed diagnoosi kohta. Suheldakse ka omavalitsusega ja uuritakse varasema teenuste kasutamise kohta. Olemasolevaid andmeid täiendatakse hindamise käigus otse inimeselt ja/või tema lähedastelt saadud informatsiooniga hetkeolukorra kohta.
Pakume tuge!
Hindamise käigus selgub, kui palju vajab inimene erinevates eluvaldkondades tuge. Tuginedes kogutud andmetele, otsustab juhtumikorraldaja, kas inimese toimetuleku tagamiseks on vaja just erihoolekandeteenused või saab abi tagada ka teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega. Sellisel juhul seostab juhtumikorraldaja inimese teiste sotsiaalhoolekande organisatsioonide või kohaliku omavalitsusega, kes saavad inimesele pakkuda vajalikku abi. Ühtlasi teavitab juhtumikorraldaja kohalikku omavalitsust sotsiaalhoolekande abi vajavast inimest. Toetusvajaduse hindamisel kogutud info edastab juhtumikorraldaja teenuseosutajale. Sellele tuginedes planeerib teenuseosutaja inimesele esmased tegevused ja koostab personaalse tegevusplaani.
Erihoolekandeteenustel olevat inimest juhendatakse, toetatakse ja abistatakse, et ta tuleks toime igapäevaelus vajalike tegevustega ja ühiskonnaelus osalemisega. Korraldatakse väljasõite, osaletakse näitustel, käiakse teatris ja kinos. Tehakse käsitööd ja aiatöid. Inimene osaleb vastavalt oma võimetele teenuse tegevustes maksimaalselt ise.
Mis toimub Läänemaal?
Läänemaal osutab erihoolekandeteenuseid nii inimese kodus kui ka ööpäevaringselt teenuseosutaja ruumides aktiivselt seitse teenuseosutajat.
Toetavaid erihoolekandeteenuseid, kus aidatakse igapäevaeluga toimetulekul ja nõustatakse inimest ja temaga koos elavaid lähedasi, osutavad Haapsalu linnas Haapsalu sotsiaalmaja, SA Haapsalu hoolekandekeskus ja AS Hoolekandeteenused. Lääne-Nigula vallas aitab erivajadustega inimestel igapäevaelu toimetustega paremini toime tulla MTÜ Lemme. Toetavateks erihoolekandeteenusteks on igapäevaelu toetamise teenus, toetatud elamise teenuse, töötamise toetamise teenus ja kogukonnas elamise teenus.
Ööpäevaringseid erihoolekandeteenuseid osutavad Haapsalu linnas AS Hoolekandeteenused ja Haapsalu hoolekandekeskus. Teenust on võimalik saada inimestel, kes vajavad oma erivajaduse tõttu ööpäevaringselt juhendamist, järelevalvet ja abistamist igapäevaeluga toimetulekul.
Erihoolekandeteenust saab taotleda sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses või juhtumikorraldaja juures (aeg tuleb eelnevalt kokku leppida), elektroonselt iseteenindusportaalis eesti.ee, e-posti teel aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee või kirjalikult posti teel. Taotluse blankett asub sotsiaalkindlustusameti kodulehel www.sotsiaalkindlustusamet.ee.
Täpsemat infot toetusvajaduse hindamise ja erihoolekandeteenuste ja teenustele saamise kohta saab piirkondlikult juhtumikorraldajalt Tiina Kõivult (tiina.koiv@sotsiaalkindlustusamet.ee, 5552 3271). Vajadusel võib juhtumikorraldajaga leppida kokku kohtumisaja ja minna vastuvõtule aadressil Jaama 15, Haapsalu.
Tiina Kõiv, sotsiaalkindlustusameti erihoolekandetalituse juhtumikorraldaja
