0

Pääste: autoaknast väljavisatud suitsukoni süütas kulu

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Kulupõleng võib kergesti käest ära minna ja levida suurele alale. Foto Kaire Reiljan

Kolmapäeva, 17. aprilli õhtupoolikul käisid Läänemaa päästjad kustutamas kahte kulupõlengut.

Kell 16.23 said päästjad väljakutse maastikutulekahjule Tanska külas, kus umbes 200 ruutmeetri ulatuses põles rannaäärne kadastikualune pinnas ja kulu. Kohal olnud inimene tegeles juba kustutustöödega, kuid päästjad likvideerisid tulekahju lõplikult. Kulutuli oli kustutatud kl 17.45.

Kell 17.12 teatati häirekeskusele tulekahjust Lääne-Nigula valla Saunja külas, kus tõenäoliselt autoaknast välja visatud suitsukonist oli süüdanud põlema umbes 300 m² teeäärset kulu ning tuli levis kiiresti edasi. Möödasõitjad olid okstega asunud kulupõlengut kustutama ning tänu sellele suudeti takistada tule levikut metsa. Päästjad kiidavad julgeid inimesi, tänu kellele tuli väga suureks ei kasvanud ega levinud ka metsa.

Kaks nädalat kestnud ilusa ja kuiva ilma tõttu on sagenenud maastikutulekahjud. Sel aastal on Lääne regioonis olnud juba üle 70 maastikupõlengu ja vormistatud on 11 väärteootsust.

Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhi Indrek Laanepõllu sõnul on kõige sagedasem tulekahjude põhjus lõkkekoha halb ettevalmistamine. Pea igal tulekahjul, mida päästjad kustutamas käivad, on lõke asunud keset vana kuluheinapõldu või kraavikaldal. „Praeguse kuiva maastiku juures ei saa põletada lehti ja oksi, mida on kogutud suurde, heinapõllul asuvasse hunnikusse. Sellistel puhkudel on pea sajaprotsendiliselt tulemuseks ulatuslik kulupõleng. Head inimesed, jätke sellised lõkked süütamata,“ ütles Laanepõld.

Ka ei oska inimesed hinnata tule leviku jõudu – ei osata oodata, et sädemed lendavad kaugele. Tihti puuduvad lõkke juures esmased kustutusvahendid või jäetakse tuli hoopis järelevalveta lootes, et midagi ei juhtu. Aga juhtub ja kui kulutuli levima hakkab, pole enam aega veeämbri järele joosta. Soodsatel tingimustel levib kulutuli nii kiiresti, et inimene ei jõua sellega sammu pidada.

Veel üks kulutule levimise põhjus on oma võimete üle hindamine, seda eriti vanemate inimeste puhul. Unustatakse, et enam ei suudeta nii kiiresti liikuda ega tulda põlengu kustutamisega toime. Seetõttu on sel kevadel kahjuks üks inimene juba hukkunud. Ohutusjärelevalve büroo juht paneb lastele ja lastelastele südamele: „Kui teie vanaema või vanaisa elab maal ja kevadtöödel on tavaks teha lõket, palun võtke telefon ja helistage neile. Tavapärase jutu juurde tuletage neile meelde ka tuleohutust.“

Maastikupõleng levib kiiresti suureks, hukkuvad loomad ja hävib loodus. Enne tule läitmist tuleb hinnata tuule kiirust ja suunda, kas lõkke aseme ümbruses on tule levik takistatud ja kas on olemas esmased kustutusvahendid.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz