Kõik autojuhid ei soovi motosporti harrastada, aga esimesed kevadkuud toovad endaga paratamatult arvukalt löökauke, mille vältimine paneb ka vilunud juhi oskused proovile. Talviste temperatuurikõikumistest kahjustatud asfaldil on kalduvus pakkuda ootamatusi üha uutes ja ootamatutes kohtades. Seetõttu võivadki autojuhid tunda end tänaval sõites kohati kui slaalomitrassil.
„Talveilmade tagajärjel tekkivad augud on kõigi Balti ja teistes sarnases kliimavööndis asuvate riikide autojuhtidele argipäev. Päeval plusspoolel ja öösiti allapoole nulli langev temperatuur teeb asfaldile väga palju kahju, mistõttu peavad autojuhid olema eriti tähelepanelikud ka harjumuspärastel sõidumasruutidel. Rehvi kahjustamiseks ei pea auk olema tingimata suur ja sügav. Sageli vigastavad rehvi just asfaldi teravad servad, selgitab Goodyear-i rehvide Eesti esindaja Risto Kivisikk.
Rehvi ei ole raske lõhkuda isegi argisel marsuudil sõites, sest õhtul võib asfalt olla veel terve, aga hommikul haigutab selles juba auk. Paljudel juhtudel on vigastatud rehvi võimalik ka remontida, kuid tähtis on märgata vigastust võimalikult kiiresti.
Paljud uuemad autod on varustatud TPMS (Tyre pressure monitoring system) süsteemiga. Sellisel juhul ilmub rehvirõhu järsul muutumisel auto armatuurlauale hoiatus. Seda süsteemi mitteomava auto korral annab esirehvi vigastusest märku rool – auto püüab järsku pöörata läbitorgatud rehvi poole. Tühja tagarehvi ei ole sõidu ajal nii lihtne märgata, kuid sellest annab märku auto vähenenud stabiilsus. Kui rehvid on kõrge profiiliga, kaldub autokere märgatavalt läbitorgatud rehvi poole ja tühja rehvi veeremismüra kostub üsna selgesti auto salongi.
Tundes, et auto rehv võib olla tühi, peaks jääma seisma ühtlaselt aeglustades – mitte mingil juhul ei tohi äkkpidurdada. Samas ootama ei tasu jääda, sest isegi mõnisada meetrit sõitu tühja rehviga võib deformeerida rehvi külgi muutes selle kasutuskõlbmatuks.
Mitte iga vigastatud rehvi ei ole võimalik remontida, eriti juhul, kui läbi on torgatud rehvi külg. Kuni 2 cm pikkusi sisselõikeid läbi rehvimustri võib parandada kvaliteetselt, kuid pikema vigastuse korral peab rehvi välja vahetama. Mõningad rehviremonditöökojad võivad pakkuda ka selliste vigastuste parandamist, kuid see ei ole turvaline – suuri sisselõikeid ei ole enamasti võimalik kvaliteetselt parandada ja rehv võib peale sellist „remonti“ lõhkeda mistahes ajal, hoiatab Kivisikk.
Pikem sõit läbitorgatud rehviga võib vigastada ka velge. Sellisel juhul läheb remont veelgi kallimaks.
Rehvi purunemise korral oskab enamus autojuhte varuratast vahetada, kuid see on ajutine lahendus. Pole tähtis, milline on varuratas (vähendatud või normaalsuurusega) – selle rehvimuster on teistsugune kui ülejäänud rehvidel ja see kahjustab auto juhtimisomadusi.
Uutes autodes kohtab varuratast harva, paljudes on vaid rehvide remondikomplektid. Nende kasutamine on lihtne, kuid kindlasti peab juhinduma konkreetse komplekti kasutusjuhendist ning pidama meeles, et remondikomplekt on samuti vaid ajutine lahendus.
Sellise remondikomplekti abil parandatud rehviga peab pöörduma võimalikult kiiresti teenindusse ja sõita ei tohi kiiremini kui 80 kilomeetrit tunnis.
Kivisikk soovitab kasutada tehnilise abi teenust, mis kuulub sageli kaskokindlustuse paketti ning mõnikord pakuvad seda teenust ka automüüjad. Need, kes ei soovi sellise probleemi tekkimisel sekunditki kaotada, peaksid monteerima velgedele „Run-on flat“ tüüpi rehvid. Nende rehvide seinad on tugevad ja võivad läbitorkamise korral pidada mõnda aega vastu auto kaalule.
