Lääne-Nigula vallavalitsus tahab osta Nõva sadama

Turbatootjale Kekkilä kuuluva sadama eest pakub vallavalitsus 175 000 eurot.

„Kekkilä teda ei kasuta, õnnetus seisus ta seal seisab,” ütles Lääne-Nigula valla arendusnõunik Raina Jeeberg.

Kekkilä kavatses sadama kasutusele võtta turba väljaveoks, kuid pole seda teinud ega kavatsegi teha. Kekkilä Eesti juhatuse liige Ly Lauringson ütles Lääne Elule, et Kekkilä Eesti ei ole Nõva sadama kinnistutest huvitatud. Kas ja mis hinnaga need Lääne-Nigula vallavalitsusele müüakse, ei osanud Lauringson öelda. „Tehing on suuremahuline ja protsess võtab aega,” ütles ta.
Läbirääkimised käivad Soomes asuva Kekkilä peakontoriga.

19. märtsil tegi Lääne-Nigula vallavalitsus Kekkilä Eesti juhatusele ettepaneku sadam 175 000 euro eest neile müüa. Läbirääkimisi Kekkiläga alustati juba läinud suvel. Toona pakkus Kekkilä vallale sadamat 250 000 euroga. „See hind oli meie jaoks ilmselgelt liiga kõrge,” märkis Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus volikogu märtsiistungil.
Lõhmuse sõnul andis ettevõte mõista, et hinna üle on võimalik kaubelda. „Meie hinnangul võiks hind jääda 175 000 euro kanti, tasume osade kaupa,” ütles Lõhmus.
Vallavalitsus ostaks 175 000 euro eest kolm maaüksust – sadamakai ümbruse ja kaks mereäärset elamumaad. „Osa on võimalik edaspidi ükshaaval müüa, et ostuhinda tagasi teenida,” ütles Lõhmus.

Nõva sadamakai renoveerimine seisab ka valla ühinemislepingus – sinna peaks investeeritama 230 000 eurot ühinemistoetust. Kokku on vallavalitsus koos toetustega lubanud kaisse investeerida üle kolme miljoni euro – omaosalus oleks plaani järgi 600 000 eurot, toetust loodetakse saada üle kahe miljoni euro. Tegutseda ei saa aga enne, kui sadam kuulub vallale.

Jeeberg ütles Lääne Elule, et sadam on kavas korda teha. Praegu on see väga õnnetus seisus. „Sadama olukord on väga halb,” nentis ka Nõva osavallavanem Aivi Heinleht. „Kui seda kiiremas korras ei renoveerita, siis laguneb see täiesti ära.”

Sadamas on kalurikolhoosiaegsed lagunevad hooned, laguneb ka kai ja puudub korralik slipp. Sadamas pole elektrit ega vett. Kasutajaid aga jaguks, ja mitte ainult kohalike seas.
„Kalamehi käib Nõval kogu Läänemaalt Haapsaluni välja,” ütles ettevõtja ja kalur Aivar Oruste.
Pidevalt kasutab sadamat paarkümmend kalurit, sh Oruste. Nõva sadamas seisab ka vabatahtlike merepäästerühma kaater. Samuti on Nõva sadam Oruste sõnul säilinud kohaliku turismimagnetina. „Isegi sellises seisus, mis ta praegu on, tullakse Nõva sadamat vaatama,” märkis Oruste.
„Kui tekiks peremees, kellel oleks huvi sadam korda teha, oleks see väga kasutatav,” ütles Oruste. „Sadam on Nõva elanikele väga tähtis.”
Esmalt oleks vaja saada elekter ja vesi. Korda tuleks teha kai maapoolne osa, et seal paate hoida. „Ülejäänu on juba kaunis unistus,” ütles ta.

Ka Heinlehe sõnul on sadam kohalikele elanikele väga tähtis ja Nõva sümbol. „Seal käijaid on väga palju. Peale selle teeme me seal oma sadamapidusid,” ütles Heinleht.

MTÜ Nõvakad eeotsas Urmas Õuemaaga on püüdnud sadamat omal käel ja vabatahtlikus korras kõpitseda. „Slipikoha tegime kaks aastat tagasi enam-vähem kõlbulikuks ja remontisime vana sadamahoonet,” ütles Õuemaa.
Nõva sadam on Õuemaa sõnul kogu ümbruskonnas ainuke koht, kus paati sisse lasta. „Suurtest jahtidest on ainult mälestus. 1980ndatel oli sadamas üle kümne kalatraaleri. Kümneid ja kümneid jahte käis läbi,” meenutas Õuemaa.

MTÜ Nõvakad taotleb Lääne-Nigula kaasavast eelarvest 5000 eurot, et paigaldada Nõva sadamasse ujuvkai. 11 meetri pikkuse kai paigaldamine sadama slipikohta võimaldaks pääseda mugavamalt väiksematele paatidele.

Nõva sadam
* Kuulub Kekkilä Eesti OÜle, kes tahtis seda kasutada turba väljaveoks, kuid pole kasutusele võtnud.
* Ametlik väikesadam.
* 15 000 m².
* Sadamasse pääsevad veesõidukid pikkusega kuni 24 m ja süvisega kuni 1,5 m.