Mida pikemaks ja soojemaks päevad muutuvad, seda rohkem näeb teedel ja tänavatel jalgrattureid. Et ennetada õnnetusi, tasub üle korrata seadusepügalad, mis jalgratturite liikumist reguleerivad.
Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo ütles täna hommikul ETV saates “Terevisioon”, et jalgratturitega toimunud liiklusõnnetuste arv on kasvanud.
“Kaheksa jalgtatturit on juba õnnetusse sattunud, kuigi kevadet ei ole ju tegelikult väga palju olnud. On õnnetus, kus kaks jalgratturit said kergliiklusteel kokku, siis õnnetust on purjust peaga ei saadud jalgratta juhtimisega hakkama ja kukuti, aga enamast saavad kokku ikka auto ja jalgratas. Eelmisel aastal jalgarattaõnnetused väga palju kasvasid ja ületasid esimest korda 200 piiri,” rääkis ta.
Gjensidige kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhi Maarika Mürgi sõnul peab meeles pidama kaht lihtsat tõde: liikluses peab alati säilitama terve mõistuse ning nõrgem on üldjuhul alati suurem kannataja.
“Jalgrattaga on lubatud sõita kõnniteel, kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud. Kus juures teeolude hindamine on jalgratturi hinnata. Nii näemegi sageli olukorda, kus üks rattur liigub kõnni-, teine sõiduteel,” kirjeldas Mürk. “Autodega koos sõitmine on ohtlik pigem ratturile, kõnniteel kiirustamine aga jalakäijatele.”
Mürk toonitas, et igal juhul peab enne jalgrattahooaja alustamist veenduma jalgratta tehnilises korrasolekus ning vajadusel teostama mõnes rattapoes spetsiaalse hoolduse. Lisaks tuleks igapäevasel ratturil tõsiselt mõelda õnnetusjuhtumi kindlustusele, et füüsiliste ja materiaalsete kahjude korral oleks täiendav abi olemas. Selline kindlustus kaitseb ka juhul, kui oled ise õnnetuse põhjustaja, näiteks vigastad kellegi autot.
“Kui rattur on otsustanud sõita kõnniteel, tuleb arvestada jalakäijatega ning neid mitte ohustada. Tihedalt jalakäijatega rahvastatud teel tuleks kiirus vähendada jalakäijate temponi, mis võib tunduda küll venimisena, kuid on kõigile turvalisem,” soovitas Mürk. “Eriti ohtlikud on ristmikud, kus ristuvalt teelt liikuva auto lähenemist varjab hoone või aed. Nii ei näe autojuht ratturit ega vastupidi. Samuti võib maja varjust kõnniteel välja tulla jalakäija.”
Turvaline liiklemine algab vastastikkusest lugupidamisest ja liiklusseaduse järgimisest. See tähendab, et autojuht peab teda märkama ja austama ning samamoodi peab käituma rattur.
Meelespea jalgratturitele:
1. Kõnniteel võib sõita alla 13-aastane rattur koos kuni kahe saatjaga, väikelast rattatoolis sõidutav rattur ja rattur, juhul kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud.
2. Kui kergliiklustee ristub seaduse mõistes teega ehk siis tavaliselt tänavaga, on eesõigus peateele suunduval autol. Teed peavad andma kergliiklusteel liiklejad.
3. Kui rattur liigub autoteel, on ta tema sõiduki juht ja seega võrdväärne liikleja autoga.
4. Kui jalgratturil on vaja teed ületada, siis on seda kõige ohutum teha jalakäijatele mõeldud sõidutee ületamise kohtades, tulles jalgrattalt maha ja lükates seda enda kõrval.
5. Ületades ülekäigurada ratta seljas, tuleb enne sõiduteele sõitmist hoog maha võtta ja veenduda tegevuse ohutuses. Autojuhid sõitvale jalgratturile teed andma ei pea, sõidutee tuleb ületada jalakäija kiirusega.
6. Sõiduteel sõitev jalgrattur on juht ja peab liikuma autodega samas suunas sõidutee parempoolse ääre lähedal.
7. Kui tegu on juurdesõiduteega ehk näiteks mõne eramu hoovi suunduva teega, on eesõigus kergliiklusteel sõitjal. Tavaliselt on selliste olukordade puhul abiks ka liiklusmärgid, mis teavitavad jalgrattatee lõpust enne ristmikku ja algusest pärast ristmikku.
8. Enne pööret ja sõiduraja vahetust peab jalgrattur oma kavatsusest käega märku andma ning veenduma, et eest- ja tagantpoolt lähenevad sõidukid teda ei ohusta. Pöörates vasakule või tagasi peab jalgrattur andma teed juhile, kes sõidab vastassuunast otse või paremale või on temast möödasõidul. Pöörde lõpul peab teed andma sõiduteed ületavale jalakäijale.
9. Ristmikule lähenedes peab jalgrattur olema tähelepanelik, arvestama liiklusoludega ning andma teed eesõigust omavale liiklejale.
10. Omaette jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee sõiduteega lõikumise kohal, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskoht, peab jalgrattur andma teed sõiduteel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.
11. Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattalt maha tulemata, kuid sel juhul ei ole sõidukijuht kohustatud jalgratturile teed andma. Sõiduteel liiklev juht peab jalgratturile teed andma juhul, kui jalgrattur ületab sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Tee andmisel tuleb juhinduda eesõigusmärkidest, juhul kui need on paigaldatud.
12. Sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgrattaga liiklemiseks ettenähtud teed lähenev jalgrattur peab vähendama kiirust ning ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega. Jalakäija tavakiirus on orienteeruvalt 3-7 km/h. Jalgrattur peab siiski arvestama, et jalgrattaga sõites tee ületamisest ohutum on sõidutee ületada jalakäijana.
13. Varusta jalgrattas ees valge ja taga punase tulega.
14. Kanna alati kiivrit.
15. Hämaral ajal kanna helkurvesti ja seljakotil helkuriga katet.
16. Jalgrattaga sõites ära kuula kõrvaklappidest muusikat või muud heli, sest see hajutab tähelepanu, mida on liikluses hädasti tarvis.
17. Ära räägi sõitmise ajal telefoniga
Allikas: Maanteeamet, Politsei- ja Piirvalveamet, Liiklusseadus, Gjensidige kindlustus
