Möödunud nädal tõi EKRE juhtidelt teate, et loodav koalitsioon asub ellu viima nende lubadust viia põhiseadusesse rahvaalgatuse ja -hääletuse õigus.
Ühtlasi sooviksid nad niiviisi muuta presidendi otsevalitavaks. „Me saime kuldvõtmekese, mille abil panna kooseluseadus ja presidendi otsevalimine rahvahääletusele, ja sellega saab need probleemid lahendada,” ütles riigikogu liige Martin Helme (EKRE).
EKRE saadaks rahvahääletusele näiteks ka Eesti kuulumise Euroopa Liitu ning kehtestaks põhiseaduses abielu mehe ja naise vahelise liiduna. Ehkki EKRE juhid näevad just rahvaalgatuse õiguses imeriista, millega kõik oma valimislubadused ellu viia, siis päris nii lihtsalt põhiseaduse muutmine õnneks ei käi. Eesti põhiseadus kaitseb nii vähemuste õigusi kui ka presidendivalimiste korra muutmist poliitiliste tõmbetuulte eest. Neid põhimõtteid sedaviisi muuta ei saa.
Ent kust tuleb siduva rahvaalgatuse mõte, mille alusel tahaks EKRE hakata muutma koguni Eesti riigikorraldust? Selle idee pikaajaline propageerija on ajaloolane Jaak Valge (EKRE), kes on otsedemokraatia edendamise sihtasutuse Terve Rahvas nõukogu esimees. Ta toob oma ettepaneku eeskujuna välja 1920. aasta põhiseaduse, mille järgi oli rahvaalgatuse alusel korraldatud rahvahääletus parlamendile siduv.
Just selle seaduse järgi hääletas rahvas ülekaalukalt 1933. aasta oktoobris vapside põhiseaduse muutmise eelnõu poolt. Inimesed ütlesid „jah” riigipea otsevalimistele, parlamendiliikmete arvu vähendamisele 50ni ning riigivanema õigusele riigikogu töö igal ajal lõpetada. Õigusajaloolased on välja toonud, et just säärane rahvaalgatuse õigus viis riigi põhiseaduslikku kriisi ning lõpuks Eestis demokraatia hävitamiseni. Pärast autoritaarse riigipöörde läbiviimist 12. märtsil 1934 kasutas riigivanem Konstantin Päts ka oma õigust riigikogu laiali saata ning Eestis algas vaikiv ajastu.
Tasub veel meenutada, et Pätsile ei kukkunud ainuvõim sülle üleöö – ta asus põhiseadusliku korra muutmise kihutustööd tegema juba 1920ndail. Selle idee viisid kolmekümnendail ellu Hitleri võimuletulekut tervitanud ning sotse ja juute vaenanud vabadussõjalased. Rahvahääletuse meelsuse suunamise tegi lihtsamaks ajakirjandusele kehtestatud eeltsensuur ning sõnavabaduse piiramine.
Endine õiguskantsler Allar Jõks esitas kolmapäevaõhtuses ETV saates „Esimene stuudio” põhiseaduse muutmise agenda kohta väga olulised küsimused: „Kui keegi algatab rahvaalgatuse, siis kes selle tegelikult algatab? Kes on selle taga? Kes seda kampaaniat rahastab?”
Jaak Valge otsedemokraatia edendamise sihtasutuse kodulehelt saab lugeda, et nende liikmete seas on EKRE ideoloogiate tuntud arhitektid sihtasutusest Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ning portaali Objektiiv vedajad Markus Järvi, Varro Vooglaid ja tema vend Toomas Vooglaid. Ent sinna kuuluvad näiteks ka kultuurieugeenik Mihkel Kunnus ja laulja Emil Rutiku. Sihtasutuse tegevjuht on Joonas Laks roheliste erakonnast. Möödunud aasta riigieelarvest sai ühendus EKRE-lt 4000 eurot katuseraha.
Pole vist vaja pikemalt selgitada, millised on katoliiklaste huvid põhiseaduse muutmisel, roheliste erakonnad üle maailma on aga traditsiooniliselt toetanud rahvahääletuste kasutamist Šveitsi eeskujul. Võib ju heatahtlikult arvata, et nende huvigruppide eesmärk pole riigi alustalade muutmine, kuid EKRE püüdlused näivad ambitsioonikamad.
Eesti on parlamentaarne riik, mille põhiseadus tagab selle, et võim ei saa koonduda ühe poliitilise jõu kätte. Eestis pole põhiseaduse muutmist võimaldavat rahvaalgatuse õigust uuesti vastu võetud just 1930. aastate valusat õppetundi silmas pidades, kus paradoksaalsel kombel sillutas rahvas ise omale ette autoritaarse režiimi kehtestamise teed.
Viimastel aastatel on põhiseaduse muutmise ja otsedemokraatia sisseviimise ohtudele korduvalt viidanud ka õiguskantsler Ülle Madise, kes andis sellest jaanuaris suurepärase ülevaate ajakirjas Juridica. Madise kirjutas, et võimude lahususe ja tasakaalustatuse muutmise püüdlusi õhutab tagant demokraatiavastane populism. Neljapäeval hoiatas president Kersti Kaljulaid parlamenti põhiseaduses kirjeldatud vabaduste ja õiguste ründamise ning demokraatia kriisi eest. Kas parlament võtab neid kuulda?
Aitäh loo autorile juhtimaks tähelepanu autoritarismi ohtudele, mis seoses EKRE tulekuga orbiidile meid ohustavad. Teine äärmus on aga kõigesallivus inimõiguste kaitsva varju all. Peame olema valvsad.
Ajakirjanik Sanderil on imeline “anne” musta valgeks ja valge mustaks teha.
Ja mitte ainult! Talenti on ka mittemillestki tekitada rassismiteemaline paanika!
Me peaksime ühiskonnas jõudma punkti ning julgema välja ütelda, et loll inimene ongi loll. Demokraatia ongi enamuse diktatuur vähemuse üle ning hetkel on vähemused kaitstud sellesamase rahva hääletusega kinnitatud põhiseadusega. Ehk suudab autor alustuseks teha vahet otsedemokraatia ja esindusdemokraatia vahel ning ka iseseisev mõtlemisvõime ja analüüsioskus oleksid etemad teiste arvamuste tsiteerimine. Sügavuti ei ole mõtet minnagi, sest kui puuduvad teemas alusteadmised siis ei saa ka edasi teemat sisuliselt autoriga arutleda. Ja Jõks ei oma absoluutse tõe monopoli ja seletab õigusteoreetilise käsitluse ühte tahku, unustamata, et neid on rohkemgi ja see muudab tervikut.
Pea peale pööratud faktid, loogika, olukorra kirjeldus. Sellise jama lugemisest tuleks täielikult hoiduda, ei tasu oma pead propagandaga risustada.
jaa , ajasid nad mul ka tööpäeva sassi ……krt ….
“Õigusajaloolased on välja toonud, et just säärane rahvaalgatuse õigus viis riigi põhiseaduslikku kriisi ning lõpuks Eestis demokraatia hävitamiseni.”
Propaganda propagandaks, aga võiks ikka midagi arukamat kirjutada…
arukat juttu toodad …….võtan su enda juurde vist .