Tallinna Tehnikaülikooli geneetikud analüüsivad Eesti hundipopulatsiooni arvukuse hindamiseks võsavillemite DNAd, mille alusel koostatakse selle aasta sügiseks Eesti huntide sugupuu.
Uuringu eesmärgiks on huntide arvukuse hindamine enne ja pärast küttimishooaega. Keskkonnaagentuuri tellimusel analüüsivad tehnikaülikooli geeniteadlased kütitud huntide koeproove, väljaheiteid ja huntide murtud lammastelt saadud süljeproove.
“Kõige rohkem on proovide hulgas väljaheiteid, millest DNA kättesaamine on aga ka kõige keerukam – välitingimustes ja ebasoodsate ilmaolude tõttu võib DNA olla proovis lagunenud,” ütles uuringu juht professor Erkki Truve. Koerte ja huntide hübriidide välistamiseks kasutatakse koerte vereproove.
TTÜ geenilaborisse on Truve sõnul jõudnud praegu umbes 2/3 proovidest. Truve selgitas, et väljaheiteid on kõige õigem ja otstarbekam koguda siis, kui lumi on kõikjal sulanud. Et aga varjulisemates metsaalustes on lumi visa sulama, lüüakse proovide kogumine lukku umbes kahe kuu pärast.
Iga proovi leidmise koha koordinaadid kantakse kaardile.
Proovide arvukus mingis piirkonnas ei anna Truve sõnul kindlasti huntide arvu kohta usaldusväärset infot. „Mitu proovi võib ju pärineda ühelt ja samalt hundilt. Me saame proove mitu korda rohkem kui Eestis hunte üldse elab,“ selgitas Truve.
Geneetilised analüüsid annab TTÜ keskkonnaagentuurile üle anda septembri lõpus. „Mida me teeme, on kõigi Eesti huntide sugupuu,“ ütles Truve.
Selle järgi joonistuvad välja huntide pärinemisliinid – kes on kelle lapsed.
„Hariduselt bioloogina ütlen, et arvukus ei olegi kõige olulisem – kõige tähtsam näitaja on pesakondade arv, sest see näitab konkreetse populatsiooni elujõulisust,“ selgitas Truve.
Selle järgi saavad spetsialistid omakorda otsustada, kui palju peaks mingis piirkonnas huntide laskmiseks lube andma. „Kus pesakondi on palju ja populatsioon mitmekesine, võib rohkem küttida. Kus jälle vähe, peab olema ettevaatlik, et mitte neid väheseid ära hävitada,“ selgitas Truve.
Analüüs on üks osa keskkonnaagentuuri projektist ELME (“Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid”), mida kaasrahastavad Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Keskkonnaameti andmetel kütiti lõppenud jahihooajal lubatud 65 hundist 60, lisaks eriloa alusel seitse hunti. 2013 valiti hunt Eesti aasta loomaks ja 2018 Eesti rahvusloomaks.
Õige. Geenijahile minnes teed enne testi, kas seda hunti võib lasta ja alles siis tulistad.