Ajakirjanik ja varem peamiselt lastekirjanikuna tuntud Kaie Ilves avaldas oma teise luulekogu, mille nimeks on “Klaasipuhuja”.
“Kaie Ilves alustas luuletamisega juba koolipõlves, kuid esimese luulekogu sai kaante vahele alles 2017. aastal, kui ilmus teos “Eikeegi”,” teatas ERRi Lääne-Eesti korrespondent Juhan Hepner oma raadioloos.
“Klaasipuhujat” läbiv motiiv on aeg. “Mis see aeg siis tegelikult on?” küsis Ilves Hepnerile antud intervjuus. “See on järgnevus: minevik, olevik, tulevik. Ja nende paralleelsus. Ja nendes luuletustes ma olen jõudnud selleni, et on ikkagi paralleelsus, et tegelikult on kõik korraga. Ja mõnikord sellest, mis on seal korraga, kerkib midagi esile, millest saab luuletus.”
“Kaie Ilves ütleb, et kui romaani kirjutamine nõuab pikka keskendumist, siis luuletus on midagi sellist, mis hakkab lihtsalt peas keerlema,” nentis Hepner.
“Selle aja jooksul, mida ma seda luulekogu kirjutasin, umbes aasta jooksul, oli mul kogu aeg paber ja pliiats kotis, sain kõik üles kirjutada,” lisas Ilves.
“Klaasipuhuja” on üheksas Kaie Ilvese sulest ilmunud raamat ja autori teine luulekogu.
Kaie Ilves on ime. Tema luuletustes on inimlikkust, filosoofiat, igavikku- hoiaks aeg teda kaua, kaua sellisena. Erksus, inspiratsioon, mõtete edasiandmise oskus, selgus ja positiivsus on need, mis on temast teinud kirjaniku ja ka tippajakirjaniku. Talle on võimatu kommentaarist keelduda. Edu Kaie ja eksi ikka tihedamini Kullamaale- Sind oodatakse alati seal.