Tänu öösel sadanud lumele said Palivere lasteaia lapsed vastlapäevast täit mõnu tunda.
“Suitsukooti sõime,” ütles Palivere lasteaia Kimalaste rühma õpetaja Kairi Laurson. Et lastel oleks ettekujutus, mida vastlapäeval veel süüakse, oli poest ostetud ka seajalgu. “Seajalgu katsusime, need olid toored,” nentis õpetaja.
“Ja vurri tegime. Nööbist, mitte kondist, sest neid pole saada,” ütles Laurson.
“Praegu tuleb liulaskmine ja siis kadaajamine, tegime pallid kaltsudest valmis,” selgitas õpetaja.
Vastlapäeva on Palivere lasteaias alati peetud. “Igal aastal ikka,” tõdes Laurson. “Sel aastal tuli õnneks lumi ka. Ootasime seda, kuigi lubas vihma. Mõtlesime, et mis me vihmaga tegema hakkame, saapaid viskama või mis,” rääkis õpetaja.
Palivere lasteaial on oma mägi. “Lastele väga meeldib. Ootavad, et kui lumi tuleb, saab kelgutada,” nentis Laurson.
Õpetajad-kasvatajad, kes laste hullamist jälgisid, olid kindlad, et täna on lastel hea lõunauni.
Palivere lasteaias käib umbes viiskümmend last.
Vastlapäev on liikuv püha, nõuab noort kuud ja teisipäevast päeva, kirikukalendris seotud lihavõttepühade ning nende eelse suure paastu algusega, seetõttu Lõuna-Eestis nimetatud lihaheitepäevaks. Vastlapäev lõpetab jõuludega alanud lõbustused ja on eelmänguks suurele lihavõttepühadeni kestvale paastule. Tuntud ka kui liugupäev – lasti liugu, et kasvaks hea lina. Linakasvu huvides käisid ka naised liumäel ning külas või kõrtsis aega veetmas. Lääne-Eestis võeti ette hokimängu meenutav kada-ajamine. Kõike halba ja vastikut sümboliseeriv kaltsupall aeti kepiotstega lükates oma küla piirest välja.
Fotod: Urmas Lauri
