Veebruari alguses saabunud soojad ja vesised ilmad sulatavad õhemaks talve jooksul veekogudele tekkinud jääkihti, mistõttu tasub enne jääle minekut veenduda selle ohutuses.
„Veebruar on alanud üsna soojalt ning ilmaprognoosid lubavad plusskraadide jätkumist ka lähiajal. See aga tähendab, et veekogusid kaanetanud jääkiht hakkab sulama ning jääle minek võib olla ohtlik,“ selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala ning lisas, et uisusõpradel on turvalisem sportimiseks valida mõni tehisliuväli. Asukohad leiab siit.
Jääkattele tasub minna siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Populaarsemate siseveekogudel käivad jää paksust mõõtmes Päästeameti komandod ning andmeid saab vaadata kaardirakenduselt. Andmeid uuendatakse kord päevas seni, kuni on näha, et jääolud on muutunud taas stabiilseks, ehk jää on üle kümne sentimeetri paks ja ilmateade lubab pidevat külma.
Olenemata sellest, milliseid olusid jääkaart kajastab, on tegemist informatiivse kaardiga, mis annab nägemuse jääolude üldisest seisust. Täpse hinnangu jääoludele peab iga inimene ise andma.
Jääle minnes peavad kaasas olema ohutusvahendid, ka siis kui jää pakus on lubatud 10 cm, sest ühe veekogu piires võivad jääolud tugevalt varieeruda. Mida kiirevoolulisem veekogu, seda ebaühtlasem on jää.
Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem.
Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. Lapsevanematel palume rääkida lastega kodus üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida oma lastel silm peal. Kui märkad hädalist või vajad ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112.
Jääkaardi leiab siit.
Lisainfot jääohutuse kohta leiab siit.
