Riigimetsa majandamise keskus esitas kokku 33 jahiühendusele kahjunõude 2018. aasta jooksul riigimetsas tekkinud oluliste ulukikahjude eest, mille tagajärjel tuleb kahjustatud ala uuesti uuendada või täiendada. Kahjunõuded esitati 80 hektaril ulukite poolt kahjustatud metsa kohta, kus RMK-l tuleb kevadel uued puud kasvama panna.
Metsauuendustööd lähevad kokku maksma 20 333 eurot.
“Läänemaal on esitatud nõudeid 11 tükki 10,8 hektari taastamiseks kogumaksumusega 1951 eurot,” ütles RMK peametsaülem Andres Sepp Lääne Elule.
Haapsalu Jahiselts sai kuus nõuet 6,2 ha taastamiseks maksumusega 1199 eurot.
Tuudi Jahiseltsile läks üks nõue 1,2 hektari taastamiseks maksumusega 339 eurot.
Martna Jahiselts sai ühe nõue 0,6 hektari taastamiseks maksumusega 76 eurot.
Risti Jahimeeste Seltsile saadeti üks nõue 0,3 hektari taastamiseks, maksumusega 124 eurot.
Leidissoo Jahiselts sai nõude 1,7 hektari taastamiseks maksumusega 101 eurot.
Kullamaa Jahi- ja Kalameeste selts sai nõude 0,7 hektari taastamiseks maksumusega 110 eurot.
Oluliseks hinnatakse kahjustus juhul, kui metsauuendusala või puistu on ulukite poolt kahjustatud sellisel määral, et jäävad täitmata metsa majandamise eeskirjaga kehtestatud metsakasvatuslikud miinimumeesmärgid.
RMK kasutab uue metsa rajamisel nõutust kõrgemat istutuse algtihedust, millega võtab noortes metsades endale ka metsaomaniku omavastutuse mõõdukate ulukikahjustuste talumiseks.
Jahiühendustega sõlmitud kokkuleppe kohaselt esitab RMK kahjunõude alade kohta, kus ulukid on söönud puid sellisel määral, et see tuleb uuesti uuendada või täiendada. 2018. aastal väljastatud nõuete kohaselt tuleb jahiühendustel tasuda RMK-le 80 hektari metsauuendustööde eest kokku 20 333 eurot. Seitsmel juhul on jahimehed avaldanud soovi istutustööd ise ära teha.
Põhiline metsakahjustaja on Eesti metsades traditsiooniliselt põder, kes sööb nii äsja kasvama pandud metsakultuuri, aga võib kahjustada ka noorendikku ja latimetsa. Metskitse ja punahirve kahjustused noortele metsadele on kordades väiksemad.
Sepa sõnul kirjeldavad igapäevaselt metsas viibivad RMK töötajad noori metsi hinnates järjest ulukikahjustusi.
„Hoiame metsakahjustuste olemil silma peal ja näeme, et meie sõraliste populatsioonil läheb täna hästi ja see on jõudsalt suurenenud. Töötame selle nimel, et noori metsi jätkuks nii metsameestele kasvatamiseks kui ka põtradele ja kitsedele söömiseks, kasutades selleks ka erinevaid ulukite tõrjumise vahendeid. Paneme siiski ka maakondlikele jahindusnõukogudele südamele vaadata otsa ulukite küttimislimiitidele ja neid mõõdukalt suurendada,“ rääkis Sepp.
Jahipiirkondade kasutajatel tuleb maa omanikule hüvitada oluliste ulukikahjude likvideerimiseks tehtavad kulutused 2013. aastal kehtima hakanud jahiseadusest tulenevalt. RMK on sõlminud riigimaa jahindusliku kasutuse lepingu 329 jahipiirkonna kasutajaga.
RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligi 30% kogu Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.
