Lääneranna vallajuhid leiavad, et neil on õigus küsida riigilt tagasi raha, mille vald on maksnud teistes omavalitsustes õppivate koolilaste eest.
Vallas on selliseid lapsi 60 ringis. Seni on kulud kinni makstud, kuid vallajuhid leiavad, et see pole õiglane ja nõuavad riigilt 18 700 eurot. Just nii palju maksis Lääneranna mullu esimesel poolaastal mujal kooliskäijate eest. Kooliraha hüvitamist nõuab riigilt ka Jõelähtme vald, kellega koos on Lääneranna alustanud riigi vastu omamoodi ristiretke.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi peab linn või vald maksma kinni ka nende laste hariduskulud, kes käivad koolis väljaspool koduomavalitsust. Riigikohtu hinnagul on aga selline kohustus põhiseadusega vastuolus. Jõelähtme ja Lääneranna on seni ainukesed, kes ebaõiglase kohustuse vastu protestivad.
„Kahju, et meid on ainult kaks. Võidakse ju öelda, et Lääneranna ja Jõelähtme on nagu viimased mohikaanlased, aga mis siis on riik, kui ta ei arvesta riigikohtu lahendit?! Mis eeskuju see annab?!” ütles Lääneranna volikogu esimees Arno Peksar eile Lääne Elule. Peksari hinnagul peaks riik hariduskulud ise kinni maksma või seaduse ära muutma. „Kuni kumbagi ei ole tehtud, jääme meie oma nõudmiste juurde,” ütles Peksar. Muidugi oleks Peksari sõnul võimalik ka riigi vastu kohtusse minna. „Aga lahendus oleks ju ette teada. Riigikohtu lahend on juba olemas,” märkis Peksar.
Just sellele lahendile tuginedes otsustas Lääneranna vald mullu mais, et ei maksa enam teistes omavalitsustes õppivate laste eest kooliraha. Augustis muutis vald otsust ja maksab koolikulud siiski kinni arvestusega, et saab selle raha riigilt tagasi.
Oktoobris paluski Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets kirjas haridus- ja teadusministeeriumile 18 700 eurot vallavalitsuse arvele üle kanda.
Ministeerium seda ei teinud. 28. detsembril saatis Pikkmets ministeeriumile uue kirja, kus ütles, et jääb oma nõudmise juurde – raha tuleb üle kanda.
Pikkmets ütles Lääne Elule, et olukord, kus kohalik omavalitsus on kohustatud kinni maksma ka väljaspool koduvalda koolis käivate laste hariduskulud, on raha raiskamine – topelt maksmine. Ühelt poolt on kohalik omavalitsus kohustatud tagama koolikoha kõikidele vallas elavatele lastele. Teiselt poolt tuleb maksta teistele kohalikele omavalitsustele seal koolis käivate laste eest. „Laps ei saa ju kahes kohas korraga olla,” märkis Pikkmets.
Vallal pole kuidagi võimalik lapsevanemaid kooli valikul mõjutada – neil on õigus panna oma laps sinna, kuhu nad tahavad. „Mõned käivad linnas tööl ja võtavad lapse kaasa,” põhjendas Pikkmets. On ka neid, kes on ammugi ära kolinud, kuid pole end uude kohta sisse kirjutanud. Mõnel jälle on kindel eelistus, on valitud näiteks muusika- või spordikallakuga kool. „Mõnel on isiklik põhjus – näiteks ei sobi mõni õpetaja,” ütles Pikkmets.
Pikkmetsa sõnul ei keeldu vald maksmast juhul, kui vallas puudub vastav (eri)kool, näiteks hariduslike erivajadustega laste puhul. Neid kulusid pole riigilt ka tagasi nõutud.
Ohtu, et vallast väljaspool koolis käivate laste eest lõpuks enam keegi ei maksa, Pikkmetsa sõnul siiski pole. Arved teistele valdadele ja linnadele makstakse ära ka edaspidi. „See on meie vaidlus riigiga. Lapsi me sellepärast kiusama ei hakka,” kinnitas Pikkmets.
Mujal koolis käijad
- Lääneranna vallast väljaspool käib koolis umbes 60 last.
- Mullu poole aasta eest maksis vald nende eest kaheksale kohalikule omavalitsustele kokku 18 700 eurot.
- Enim tuli maksta Pärnu linnale – 14 047 eurot.
- Haapsalu linnale maksti 1068 eurot, sama palju Tori vallale.
- Ülejäänud – Tallinn 767, Tartu 583, Lääne-Nigula ja Saaremaa mõlemad 534 ning Võru 171 eurot.
