Täna tähistati Haapsalu Vabadussõja mälestussamba juures 99 aastat tagasi kehtima hakanud Vabadussõja relvarahu ja mälestati Eesti vabaduse eest langenuid.
Mälestusüritus algas 10.30, samal kellaajal 99 aastat tagasi jõustus Eesti vabariigi ja nõukogude Venemaa vahel sõlmitud relvarahu. Sel puhul peeti Vabadussõja mälestussamba juures toomkiriku kellade saatel vaikuseminutit.
„Kirikukellad üle meie maa on helisenud täna erilise põhjusega – austada neid, kes on andnud oma elu isamaa eest,“ ütles mälestuskõnel piiskop Tiit Salumäe.
Kaitseliidu Lääne maleva pealik kolonelleitnant Meelis Pernits meenutas oma kõnes, et relvarahu kehtis esialgu 10. jaanuarini, uuesti sõjategevust ei alustatud ja 2. veebruaril sõlmiti Tartu rahuleping. „Eesti oli ohvrite hinnaga kindlustanud enda püsima jäämise,” ütles Pernits. „Ilma Vabadussõja võiduta ei oleks tänasel päeval Eesti riiki ega rahvast.“
Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman ütles oma kõnes, et ilmselt ei oska tänapäeval inimesed viia end tagasi olukorda, mis ajendas toona neid mehi sõtta minemast, kuid oskame olla neile tänulikud, sest teame, mis väärtus ja tähtsus on vabadusel. „Idee vabadusest vääris välja minemist ja vääris ka elu,” ütles Vikman.
Kõigi Läänemaa inimeste eest asetasid pärja Haapsalu Vabadussambale Lääne maleva pealik kolonelleitnant Meelis Pernits ja Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman. Omapoolsed küünlad panid sambale kodutütade, noorkotkaste, naiskodukaitsjate, Lääne-Nigula, Memento liidu esindajad, lisaks said kõik soovijad küünla asetada.
Arvo Tarmula fotod
