Jaanus Ratas: kohalikud teed vajavad suuremat tähelepanu

Kuigi Eesti teede üldine tase on aasta-aastalt minu hingul oluliselt paranenud, on vaeslapse rolli jäänud kohalikud teed ja tänavad.

Kuigi omavalitsused on jõudumööda ka olukorda püüdnud parendada, siis pelgalt tänase riikliku rahastusega ning omavalitsuste omade vahenditega arendada on keeruline, pigem suudetakse säilitada olemasolevat taset. Üldist olukorda teedel ei muuda kindlasti paremaks ka riigi soov anda kohalikele omavalitsustele hooldada lisaks 3400km tänaseid riigiteid, kui just rahastamismudel uut positiivset käiku ei saa.

Riigiteedest on 72% kõvakattega teed, seevastu kohalike omavalitsuste hallata olevatest teedest on kõigest 27% tolmuvabad ning hirmuäratavalt suur protsent – 73 on kruusateid. Kuigi riik eraldaks kohalikele omavalitsustele teede hooldamiseks 2000 eurot ühe kilomeetri kohta, pole see piisav investeeringuteks teede kõvakatte alla viimiseks. Nõustun, et kohalikul omavalitsusel on kõige suuremad pädevused kohalike teede arendamise prioriteetide määramisel teede valikul, kuid keeruline on seda pädevust realiseerida, kui vahendid puuduvad. Positiivse näitena saame kindlasti tuua endise Kullamaa valla ja tänase Kullamaa osavalla, kes on viimasel paaril aastal kohalike teede taset oluliselt tõstnud. Selle arengu on teinud aga võimalikuks laenuraha ja ühinemistoetus ning esinduskogus seatud prioriteedid.

Usun, et keegi ei sea kahtluse alla teede kvaliteedi olulisust meie igapäeva elus. Olles enamiku oma elust saanud kodust välja ainult kruusateidpidi, tean milliseid ebamugavusi see igapäevaselt tekitab. Olgu nendeks siis pidevalt määrdunud auto või üüratud remondiarved auklikel teedel kulunud auto veermiku korrastamiseks. Seda kõike ei kompenseeri „tasuta“ ühistransport ega ka muud populistlikud lubadused, tuleb tegeleda probleemi endaga. Mina olen tänaseks üks nende õnnelike seast, kes pääseb juba puhta jala ja autoga keskuste poole liikuma, kahjuks ei ole aga igal pool olukord selline. Seda elukvaliteedi tõusu maapiirkonnas, mida puhas ja korras tee pakub, on sõnadesse keeruline panna.

Lisaks elanike igapäeva elukvaliteedi mõjule on taristul oluline tähtsus ka ettevõtluses ja selle arendamises, eriti just uute ettevõtete loomisel. Maapiirkonnas elamisel on väga suured võlud, aga suurimaks mureks teedevõrgustiku kõrval on kindlasti töökohtade nappus ning hirm rajada oma ettevõtet madala atraktiivsusega piirkonda. Atraktiivsuse tõstmiseks ettevõtjatele on üheks oluliseks eelduseks kvaliteetne liigipääs. Oluline roll on teede korrashoiul, aga võtmetähendusega on kindlasti tolmuvabade teede rajamine. See loob uued eeldused ettevõtlusega siirdumiseks maapiirkondadesse, kus tegelikult on sageli olemas tööjõud, mida suurlinnades ja nende lähistel napib.

Kohalike teede kontekstis ei saa rääkida aga ainult kruusateede tolmuvabaks muutmisest maapiirkondades. Ei ole tarvis pikki vahemaid läbida Haapsalus selleks, et veenduda lisaraha tarvilikkusest ka linnatänavatel. Teede kvaliteet linnas on märgilise tähendusega kohalikule elanikule kui ka külalisele. Üha lagunevad tänavad on murekohaks kõigile, kes neid kasutavad. Kui tee seisukord on juba väga kehvaks muutunud, siis ei piisa enam ainult aukude parandamisest, vaid tuleb teostada täiemahulised renoveerimised. Omaette tähelapanu väärivad kindlasti kõnniteed. Kõnniteid kasutavad kõige abitumas seisus olevad liiklejad- jalakäijad sh lapsed. On kriitilise tähtsusega, et linn suudaks pakkuda ohutut ja korras kõnniteede võrgustikku.

Olukorra lahendusena näen eelkõige riikliku rahastuse kasvu kohalike teede hüvanguks. Kahjuks on tänane valitsus prioriteedid selgelt mujale suunanud. Selle eest kõneleb ainuüksi fakt, et 2019. riigieelarve kavas on planeeritud kohalikele teedele pea neljandiku võrra vähem vahendeid, kui näiteks 2017. aastal. Kohalike teede kasina kvaliteedi parandamiseks on tarvis kindlasti kohalike teede rahastuse mahtu oluliselt suurendada, head ühendused on meie igapäeva elus üliolulise väärtusega.