26. novembril Toompeal EKRE korraldatud meeleavaldus, mille käigus sai nahutada eurosaadik ja sotside kandidaat riigikogu valimistel Indrek Tarand, tekitas teatavat kergendust – EKREs ei olegi natsid. Mis siis, et EKRE kangesti püüab – viimati kõneles ekrelane Kadri Vilba Postimehele, kuidas Adolf Hitler aitas korda teha Saksamaa teed, mispeale pidid teda korrigeerima ajaloolased. Kodutöö oli tegemata.
Nagu oli kodutöö tegemata Toompea meeleavaldusel. Kui EKRE tahab ikka tõsiselt olla kursis natside ajalooga ja neid endale eeskujuks seada, siis peaks ju ometi teadma, et igasuguste kahtlaste häälte ja mikrofonirabajate jaoks oli natsidel SA ehk Sturmabteilung (saksa k rünnakrühm – toim.). Toompeal polnud SAd kusagil. Aga ma tulen EKRE-le appi ja toon paar näidet: 1921. aastal lõpetas SA Münchenis Baieri Liiga koosoleku Löwenbräukelleris, visates lavalt alla liiga juhi Otto Ballerstedti, nii et tema pea hakkas verd jooksma. Hitler sai vägivallale õhutamise eest kolm kuud vanglakaristust, millest istus tegelikult ära veidi üle kuu. 1922. aastal saabus Hitler Baieri linna Coburgi nn Saksa päevale, kaasas 800 SA meest, et lüüa linn puhtaks punastest. Nii ka läks. Siit ka õppetund: järgmine kord võtke Toompeale kaasa Sturmabteilung ja vaadake, kas keegi ikka tahab mikrofoni endale saada.
Indrek Tarand on muidugi inimene, kellega ongi väga keeruline läbi saada ja esmaspäevane esinemine polnud tal esimene sellelaadne üritus. Siinkohal on paslik jutustada üks lugu, mis on mind aastaid painanud. 2009. aastal olin tööl Euroopa Komisjoni Eesti esinduses ja meile langes ka kohustus korraldada Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide debatt üle Eesti. Kuid kuidas seda teha, kui heaks debatiks on vaja mõistlik hulk inimesi? Mis on mõistlik hulk? Et riigikogus oli toona esindatud kuus erakonda, langes otsus korraldada debatt riigikogu erakondade kandidaatide vahel ja anda üksikkandidaatidele sõna eraldi. Juba kuus inimest tähendas, et igaüks sai vähe rääkida ja tagantjärele tark olles mingit päris debatti ei tekkinudki, sest keegi ei tahtnud rääkida Euroopa asjadest. Tarandile selline asjakorraldus muidugi ei meeldinud ja nii tuligi ta debatile oma sõnumi ja sõuga, pildudes laiali paberilehekesi.
Mõeldes nüüd Toompea meeleavaldusele – kas oleksin mina debati juhina pidanud Tarandi jalahoopidega eemale tõrjuma? Talle peale hüppama? Muidugi mitte – ta ütles ära, mis ta ütelda tahtis, ja asi liikus edasi. Ning lõpuks ta need valimised ka võitis, näidates, et üksikkandidaadil on võimalik Euroopa Parlamendi valimistel läbi lüüa. Aga painama jääb küsimus, kas oleksime pidanud kaasama debatti üksikkandidaadid kohe algusest (Tarand polnud ju ainus).
Vahemärkusena nenditagu siiski, et kahel korral protestiks partokraatia vastu Euroopa Parlamenti kandideerinud Tarand kandideerib nüüd riigikokku sotside ridades. Aga loodetavasti võitlus partokraatia vastu jätkub…
Virtuaalne Sturmabteilung on EKRE-l muidugi olemas. Proovige EKRE toetajatega vaielda sotsiaalmeedias. Pole siis ime, Tarandil mingil hetkel üle viskas ja ta saatis ühe toetaja heasse kohta (mitte et seda kõnepruuki peaks kuidagi kiitma). Mis järgnes, oli veelgi huvitavam – veebiajakiri Objektiiv tegi Tarandi postitusest kuvatõmmise ja avaldas selle uudisena. Säärane lugu viib mõtteni, et sotsiaalmeedias tegutsevad provokaatorid, kes asuvad avaliku elu tegelastega võimalikult ropult vaidlema, oodates, et viimaste närvid ei pea vastu. Millegipärast aga kuvatõmmiseid toetajate sõnavarast ei tehta.
Toompeal ei piirdunud asi üksnes Tarandi peksmisega, kotti taheti ajada ka teisi sotse. Hannes Hanso kirjutab Facebookis: „Korra lubati mul pea haamriga puruks peksta, et mõistus pähe tuleks. Üks daam karjus, et talle tuleksid appi suuremad mehed, et mind musta prügikotti toppida ja siis prügimäele viia. Ise teatas, et elab muidu üldse Prantsusmaal.”
Läks vist isegi hästi, et teised sotsid Toompealt elusalt ja tervelt tulema said.
Mis edasi juhtub? Võib ju loota, et Tarandi tümitamine jääb ainujuhtumiks ja edasi kulgeb valimiskampaania tavalist rada pidi. Aga pigem on karta, et nii ei lähe. Täiesti võib eeldada, et EKRE loobki oma SA korra kaitseks. Pärast Tarandi provokatsiooni on neil selleks ka hea põhjus. Lisaks kandideerivad Tarand ja EKRE esimees Mart Helme ühes valimisringkonnas, see asjaolu lisab vaid õli tulle. Lõhestunud ühiskonnas pole palju vaja, et puhkeks kodusõda. Eesti kasuks räägib vaid asjaolu, et ajalooliselt pole siin kodusõda kunagi olnud.
aga sotsiaalmeedias tegutsevadki provokaatorid, nii organiseeritud kui ka organiseerimatud. teisiti pole kogu selline plähmerdamine lihtsalt seletetav.
Üks Eesti ajalooga seotud müüte on, et toore jõu tõid poliitikasse mustade barettidega vabadussõjalased ehk vapsid. Tegelikult kuulub see au hoopis sotsidele, kes asutasid 1930. aastal nii linnade kui ka alevite parteirakukeste juurde võimlemisrühmad. Nende eeskujuks oli Austria sotside paramilitaarne organisatsioon Republikanischer Schutzbund. Need sõjaväelise distsipliiniga üksused olid eraldi meestele, naistele ja noortele. […] Suvel 1932 toimus Tapal sotside ja vapside kokkupõrge, mis sai hiljem mõlemale saatuslikuks. 17. juulil peeti Tapal Põhja-Eesti vabadussõjalaste päeva, kui ootamatult saabus kohale kaks veoautotäit võimlejaid. Löögirühma juhtis sotsist riigikoguliige Eduard Pesur. “Tallinnast olid neile antud instruktsioonid esile kutsuda vahejuhtumisi, et alust saada edaspidiseks rünnakuks… Loe rohkem »
Sorry, see jutt on bloody nonsense. “Proovige EKRE toetajatega vaielda sotsiaalmeedias.” Mispärast just EKRE-ga? Sinuga sotsiaalmeedias vaielda on just niisama tulutu. Võtame näiteks sinu selle postituse esimese lõigu. Me juba püüdsime vaielda selle üle, aga täiesti kasutult. Ikka väidad sa asju, mida on väga raske uskuda ja millele mina mingit kinnitust leidnud ei ole. Selles lõigus ütled sa, et EKRE kui mitte veel pole natslik, siis vähemalt püüab seda kangesti olla, mida näitavat see, et ekrelane Kadri Vilba kiitis Postimehele antud intervjuus Hitlerit. Kahjuks aga olevat ta selleks kiitmiseks kodus kehvasti ette valmistunud. Kõik kes seda intervjuud näinud on, teavad,… Loe rohkem »
Kumb ikkagi on Eesti jaoks hullem, kas sõda või sotsid??