Võõrtöölisi tuleb Eestisse igal aastal aina rohkem. Sel aastal on lühiajalise tööloa saanud üle 12 000 inimese, peamiselt on need ukrainlased. Tulevaks aastaks ennustatakse ajutise võõrtööjõu hulgaks juba vähemalt 20 000 inimest. Ametlikult registreeritud töökätele lisaks tuleb Eestisse inimesi ka salaja tööle.
Läänemaal on sel aastal ametis vähemalt 140 väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud inimest. Haapsalu kalleim ehitusobjekt, ligi 5,5 miljonit eurot maksev piiskopilinnuse keskaja keskus, kerkib ukrainlaste käterammu ja oskuste toel. Kalatöötleja Morobell on aastaid kasutanud ida poolt tulnud vastupidavaid ja vähenõudlikke töökäsi.
Ukrainlased, moldovlased ja valgevenelased aitavad meie majandust edasi, loovad meile rikkust. Morobell oleks pidanud oma tootmise võõrtööjõuta võibolla sulgema ja linnuse ehitus läheks veelgi kallimaks.
Võõrtööjõu tuleku halb pool on, et see hoiab Eesti palgataset madalamal. Ettevõtjate jutt töökäte nappusest näitab, et ettevõtted pole valmis palku tõstma. Mida rohkem on moldovlasi tööstuses ja ukrainlasi ehituses või tailannasid spaades, seda kauem saavad ettevõtted hoida palku paigal.
Teine ohtlik külg on see, et võõrtöölised jäävad paikseks. Mitte aafriklaste või süürlaste sisseränne ei ohusta Eesti kultuuri, vaid hoopis palju kodusem endise Nõukogude Liidu osadest saabuv rahvas on see, kes lähiaastail moodustab peamise sisserändajate laine. Vene keele oskusega inimesed kolivad sinna, kus sama keelt juba räägitakse, moodustades nii getosid, kus eesti keelt ega kultuuri ei tunta.
Eesti ülesanne on hakkama saada mõlema võõrtööjõu ohuga. Võõramaalasi tuleb integreerida meie ühiskonda, niisamuti tuleb ettevõtjail investeerida aina keerukamasse tehnoloogiasse, et me ei jääks sõltuma võõramaalaste odavatest kätest.
Ukraina ehitajad saavad 4-5 eur tund..
Orjapidajatele ei maksa rahvus midagi…
Õnnex võidab EKRE valimised…siis hakkab juhtuma,et orjapidajate laipu leitakse aegade mööudes.
Heil Hitler
See jutt on tõepoolest nagu Venemaa põllumehe tarkus:
– mida teha, et lehm sööks vähem ja annaks rohkem piima?
– tuleb vähem süüa anda ja rohkem lüpsta!
Rahvas, põhimure pole rahvuses, vaid palgavaesuses. E. Käi tööl, aga raha peab endal olema. Makske kasvõi Eesti keskmist ja keegi ei läheks perest eemale.Ärimaffia toob endiselt odavat tööjõudu ja maksuamet vaatab, mokk ripakil, pealt.
Erinevad inimesed rikastavad Eesti elukeskkonda, Muret tuleb tunda Eesti keele pärast, mis hääbub ja seguneb teiste rahvaste keeltega. Samas teeb ka kurvaks see, et Eesti Tööandjad ei ole suutelised uut ärimudelit välja mõtlema. Nimelt ei ole me jätkuvalt üle saanud odava tööjõule tuginevast ärimudelist. Soome´s töötavate eestlaste arv on u. 100 000. Tooge need naised ja mehed kodumaale tagasi, säilib eesti keel ja meel.
Tooge mõni konkreetne näide, kuidas võõrad rikastavad meie elukeskkonda? Tean välismaalasi ja ühe konkreetse näitena võin tuua taanlase, kes plaanib Eestisse elama tulla, kuid praegu veel käib siin nii kuidas võimalik on. Samas ei oska mina tema puhul välja tuua midagi eriliselt rikastavat. Taani keelt ja kultuuri ma kindlasti õppima ei hakka tema abil ja tõenäoliselt ei leidu ka ümbruskonnas kedagi teist, kes seda tegema hakkaks. Võib-olla on ta erinevatel teemadel väga teadlik inimene, kuid samamoodi on meil selliseid inimesi ka eestis. Kuid nüüd põhiline. Immigratsiooniga siia riiki tulevad inimesed ei ole enamuses nagu see taanlane, kes tunneb tõmmet/vajadust selleks.… Loe rohkem »
Seadustesse peaks olema kirjutatud, et välismaisel kapitalil baseeruvatel ettevõtetel pole lubatud avalikest vahenditest finatseeritavaatel hangetel osaleda. Lisaks oleks mõistlik muuta rangemaks ka ilma kodakondsuseta töötamist jne. Ukrainlased ja ka teised tõmbavad kohalike palgataset alla, kuna ettevõtjatel on siis võimalus odavamalt läbi ajada ning ka kohalik peab lõpuks hinda alla laskma või tammuma mingil pikalt samal tasemel. Me peame riigina suunama kapitali oma inimestele ja ettevõtetele, et neil oleksid võimalikult head arenguvõimalused. Kui toetame välismaised ettevõtteid ja töötajaid, siis kapital voolab riigist välja. Kindlasti on võimalik võita ka sellest, kui keegi tuleb odavamalt tööd tegema, kuid see peab olema rangelt reguleeritud,… Loe rohkem »
Ja veel olulisem on see, et omad inimesed ja ettevõtjad ei mõtleks vaid hetkelise kasu peale ning oleksid võimelised parema tulemuse nimel pingutama.
Ukrainlastega saab kasumi kiirelt kätte, kuid pikas perspektiivis on kasu negatiivne.
Seaduse järgi peab võõrtöölistele maksma Eesti keskmist palk, mis on juuni 2018 seisuga 1354€ ehk 8€ tunnis. Kus kohas näiteks Haapsalus sellist palka makstakse ja kas neile võõrtöölistele makstakse siin sellist palka?
Siit tulebki välja, et kohalikud elanikud ei huvita kedagi, eriti neid nn tööandjaid.
Usun, et paljud kohalikud oleks nõus töötama palju väiksema palga eest, kui see müstiline keskmine 1354€
Noortel on ainuke võimalus lahkuda välismaale või esialgu kasvõi Tallinnasse.
See ongi täiesti ajuvaba seadus.
Mis ajuvabas seadusest sa räägid? Oskad lugeda ka,või oled EKRE pime jünger? Eesti riigis võtab seadusi vastu riigikogu. Täna oleme me ÜRO liikmesriik ja kui too institutsioon (loe institutsioon), ei jaga kohustusi, vaid teeb ettepanekuid üleilmse rahuliku kooseksisteerimise tagamiseks, siis milleks putinlased (a´la EKRE ideoloogid) seda oma poliitilise platformi pealt võimendatult edasi kannavad?
LE võiks ka ju võõrtööjõudu kasutada. Minu poolest kasvõi peatoimetaja asemele.
Saate palju uusi lugusi ning lugejaid.
Mul ei ole võõrtööjõu vastu põhimõtteliselt midagi, aga see ei ole normaalne kui tööandjad mujalt tulnud inimesi julmalt ära kasutavad. Isegi miinimumi ei maksta. Nad ei oska enda eest seista, sest keelt ei osata ja seadust ei tunta.
Meil tekitatakse arvamust,et ukrainlased on on head aga venelased pahad !See on peaaegu sama kui setu on paha aga hiidlane hea.
Muretsemiseks pole põhjust sest osa neid ukrainlasi jääb kindlalt siia ja seega tööjõud saab täiendust !
tulebki kohaneda ja juba sellepärast,et keegi kuskil võtab ka eestlasi vastu , pakub tööd ja paremat palka.