Eesti Keele Instituut esitles täna uhiuut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS), kust vanade tuttavate kõrvalt leiab hulganisti uusi sõnu, kirjutas Postimees.
Uute sõnade hulgas leidub ka neid, mis on jõudnud Eesti inimeste teadvusse ajakirjanduse kaudu. Näiteks „OÜtamine” ehk osa ettevõtjate tegutsemine viisil, mis aitab vältida sotsiaalmaksu tasumist. Või „mõjuagent”, millega seonduvat skandaali tuntakse juba aastaid.
Või näiteks sõnad „burks”, „bemm” või „bardakk”, mida kasutatakse argikeeles nii sageli, et need on auga välja teeninud koha ÕSis.
Lisaks täiesti värsked mõisted uute nähtuste kirjeldamiseks: „globaalküla”, „näotuvastus”, „sõidujagamine”, „süvaveeb”. Selliseid liitsõnu ongi uute sõnade hulgas kõige rohkem.
Olgu burksi ja bemmiga nagu on, kuid bardakk pole küll mingi uudissõna. !950tel, kui mu tööpõli algas, oli see kõige tavalisem sõna igas asutuses. Igal vähegi võimalikul kohal valitses siis bardakk, mõnes kohas ka täielik bardakk, nagu nõukogude töökultuurile kohane. Ja kes ei teaks, mis on bardatšok. Seda kuulsin juba 1940tel, kui esimesed vähesed autod maal liikusid.Vana võidusõitja Suigussaar, kellega elasin Tallinnas ühes majas ja kel oli lahtine sportkabriolett aastast 1938, ütles küll selle koha kohta autos “kindasahtel”, kuid terve nõukogude aja oli see venepäraselt bardatšok. Ja nii öeldakse vähemalt maal veel praegugi.
kas sõna neeger jäeti välja juba?