Pühapäeval läheme taas üle talveajale, kell keeratakse tunni võrra tagasi ja olemegi oma vööndiajas. Paljud on selle poolt, et sellise kellaajaga võiksime edaspidi aasta ringi elada. Samas on vaat et rohkemgi neid, kes sooviksid kellakeeramise lõpetada ja säilitada suveaja.
Suve- või talveajale üleminek on juba aastaid olnud arutluse all ja praegu on see eriti suurt kõlapinda leidnud seetõttu, et Euroopas kavatsetakse kella jõnksutamisest loobuda. Millisesse aega keegi jääb, olevat riikide otsustada. Soomlased tahavad talve- ehk vööndiaega, Eestis on seni peale jäänud seisukoht, et meile sobiks aastaringseks tarbimiseks paremini suveaeg. Peaminister Jüri Ratas on öelnud, et Eesti peaks jääma Soomega samasse ajavööndisse. Igati loogiline, sest Soome ja Eesti vahel ongi tihedaim sebimine. Sõidad laevaga üle lahe ja muudkui kruti kella. Lätlastega suheldes tuleb lihtsalt meelde jätta, et viinapood piiril tehakse tund aega hiljem lahti kui kodumaal. See pole ju raske.
Välja on käidud ka mõte, et kui juba kella keerata, siis kaks korda. Suveaja suunas. Sellega oleksime samas vööndis brittidega. Aga mitte see pole oluline, vaid see, et siis magame suvel enamiku uneajast võimalikult pimedal ajal. Vööndiajas on päike seniidis keskpäeval, kell 12. Pool valgest ajast on enne, pool aga pärast keskpäeva. Suvel läheks pimedaks kell 21, valgeks kell 3. Kella kahe tunni võrra hilisemaks keeramisel oleks päikese seniidis kell kaks pärastlõunal – suvel pimeneks kell 23, valgeks läheks kell 5. Sel ajal enamik meist ju magabki.
Asjatundjad, kes väidavad, et kella keeramine lööb elurütmi sassi ning selle tõttu lisandub stressi, töö- ja liiklusõnnetusi, mõjub südamehaigetele ja diabeetikutele lausa laastavalt, räägivad enamasti kella edasi-tagasi nõksutamisest. Kaks tundi rohkem pimedal ajal magamist peaks selle tasakaalustama.
Vòòndiaeg.
” Lätlastega suheldes tuleb lihtsalt meelde jätta, et viinapood piiril tehakse tund aega hiljem lahti kui kodumaal. See pole ju raske.”
Kes Lätti, see LE andmetel viinopoodi.