Läänemaad külastanud riigihalduse minister Janek Mäggi leiab, et omavalitsuste arvu tuleks veel vähendada, 25–30ni, sest enamik maakondi võiks olla üks omavalitsus.
Olete suurema osa Eesti maakondadest läbi sõitnud. Kas probleemid on sarnased või erinevad?
Üllatav on see, et kõige suurem probleem pole töökohad, kõrgepalgalised töökohad. See on probleem number kaks.
Probleem number üks on teed. Kruusateed, mida tahetakse, et ära asfalteeritaks. Eestis on 40 000 kilomeetrit teid ja tänavaid. Pingutus, mis selleks teha tuleb, on väga suur. Paljudel teedel sõidab väga vähe autosid. Need, kes sõidavad, tahaksid ideaalset teed, aga kuna sõitjaid on vähe, siis on asfalteerimine ebaratsionaalne.
Üldistele probleemidele lisaks on väga palju piirkondlikke: näiteks Ida-Virumaal kinnisvara madal hind, ruhnlased kurdavad laevaühenduse pärast, Valgas on kõik Soome tööle kolinud ja nad peavad lätlastega läbi ajama. Ühes firmas, kus käisin, on enam kui pooled töötajad Lätist – tegelikult küll teisest linnaosast.
Mille poolest Läänemaa eristub?
Kui tsiteerida kohtumist Haapsalu linnapea Urmas Suklesega, siis ainuke probleem on internet ja telefon. Läänemaal on väga palju kasutamata potentsiaali. Oma eelmises elus tegin pressiteate, et Euroopa pikim jäätee viib Hiiumaale. See jõudis ka BBCsse. Jäätee on nii erakordne, et seda võiks üle Euroopa vaatama sõita. Siin on veel sood, looduskaitsealad, ka seesama piiskopilinnus, ja nagu piiskop Tiit Salumäe rõhutas, on Haapsalu olnud 300 aastat pealinn.
Kolm asja mis tänapäeval oinalikult on aetud !
1.teha oleks tulnud üks maakond,üks omavalitsus.
2.tasuta ühistransport kõikides maakondades.
3.astmeline tulumaks ilma igasuguste lisatasude jatagasimakseteta.
Meil aga tehakse-mida keerulisem seda parem aga kelle jäoks parem ?
Miks seda kohe ei tehtud? Maakonna piirid olemas, vallad vahelt ära. Igasugused liitmised, lahutamised, jagamised, solvumised ja kohtulahendid oleks olnud olemata. Ikka vaja asi keeruliseks teha ja jurada aastast aastasse. Omavalitsused saavad tänapäeval ollagi suuremad. Omavalitsustesse kohapeale minemise vajadused järjest vähenevad, suhtlust pidada saab distantsilt väga hästi.
Hea näide distantsist on see, kuidas Nõva asju Taeblast korraldatakse. On mõni ajaleht ka viimasel ajal ilmunud, kus sellest jamast juttu ei oleks?
Sellistega,kes ei oska lugedagi oma lapsekesi kokku,arvavad,et neid on suur koolitäis,kui tegelikult klassitäis,tulebki distantsi hoida.
Mis puutub siia Taebla, kui Nõva kogukond omavahel jageleb? Midagi. Ja kui tehtaks kasvõi omavalitsusi juurde, ei lahenda see Nõva asju, Jutt käib praegu sellest, et omavalitsusi pole nõndapalju enam vaja ja olen täiesti päri sellega. Iga teema juurde ei taha jälle Nõva siduda, aitab küll.
Taeblas peaks olema Lääne-Nigula valla vallamaja, kus peaks vist asuma kohalik võim, kelle ülesanne on kohaliku kogukonnaga asjatamine.
Neil kõige põhjapoolsemail on ka oma osavald,kellega asjatada.
Jeerum, koht ei ole ju oluline. Vaata siis järgi, kui palju volikogu istungeid peetakse Taeblas ja mitu kusagil mujal, Inimesed otsustavad, keda valiti nii Martnas, Nõval või Linnamäel.