Läänemaa suvivili ikaldus hullemini kui mujal

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Noarootsi viljakasvataja Margus Kask. Foto: Arvo Tarmula

Viljapõld Keskveres. Foto: Urmas Lauri

Kui talivilja saak oli Läänemaal tänavusel põua-aastal sarnane ülejäänud Eestiga, siis suvivili ikaldus siin veelgi hullemini, selgub Eesti põllumajandus-kaubanduskoja uuringust.

Läänemaalt põllumajanduskoja küsitlusele vastanud tavatootjatel oli talinisu keskmine saagikus u 2700 kg/ha, suvinisu saagikus u 1300 kg/ha, suviodra saagikus u 1350 kg/ha, herne saagikus u 1600 kg/ha. „Talinisu ja herne saagikus jäi võrreldes Eesti keskmisega natukene väiksemaks, kuid suviviljade saagikus oli palju madalam Eesti keskmisest, mis oli ligi 2300 kg/ha,” ütles Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Koda viis augustis Eesti taime- ja loomakasvatajate seas läbi põuakahjude küsitluse. Läänemaalt vastas küsitlusele 31 tootjat.

„Läänemaa tootjad märkisid, et vajavad riigilt abi nii teraviljakahjude hüvitamiseks kui ka põua tõttu hävinud rohumaade taastamiseks. Samas märgiti ka, et ettevõte saab eelkõige loota iseendale ning riigi abi loota ei ole,” ütles Sõrmus.

„Põllumeeste jaoks on oluline, et PRIA suhtuks kohustuste rikkumisse mõistvalt. Loodetakse ka toetuste kiiremale väljamaksmisele PRIA poolt. Põllumehed tunnevad muret heina ekspordi tõttu tõusnud rohusööda hinna pärast,” rääkis Sõrmus.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments