Kadri Simson
majandusminister (Keskerakond)
Tasuta ühistransport on olnud viimase poolaasta üks kuumemaid teemasid.
Kriitikute meelest ei kasuta keegi ühistransporti ja keegi ei vaja soodsamat sõitu. Sellest ka loogiline tuletus, et kui tasuta sõit viimaks rakendub, ei näe me mingeid kasvunumbreid.
Maanteeameti statistikast selgub, et võrreldes tänavust juulit mullu sama ajaga, on reisijate arv kõigis tasuta ühistranspordiga maakondades kasvanud vähemalt 20 protsenti, välja arvatud Läänemaal, kus ühistranspordi kasutajate arvu langus on peamiselt tingitud haldusreformiga Pärnumaaga liitunud valdade eraldumisest. Mõnes piirkonnas on aga kasvuks koguni enam kui 50 protsenti.
Ka augustis jätkas sõitjate hulk kasvamist ja kasv oli keskeltläbi 33 protsenti. Suurimat arengut on näidanud Ida-Virumaa, kus tehtud reiside arv kasvas juulis 92 ning augustis 71 protsenti. Kuid väga suure hüppe on teinud ka näiteks Jõgeva- ja Viljandimaa. Kusjuures augustis kasvas reisijate arv juba kõigis maakondades üle Eesti. Sealjuures ka neis neljas piirkonnas, kes rakendasid piletita sõidu vaid osaliselt.
Meie eesmärk on kindlasti ühistranspordisüsteemi veelgi edasi arendada, mitte seisu halvemaks muuta ning algatusi tagasi pöörata. Just seda taotleb aga Reformierakond, kelle esimees Kaja Kallas sõnas hiljutises intervjuus, et tasuta ühistransport on mõttetu raharaiskamine ning nemad lõpetaksid selle projekti ära.
Arvud vaidlevad aga Kaja Kallasele vastu. Tasuta ühistranspordi esimesed kuud on selgelt tõestanud, et sõidu hind on suure tähtsusega ja on küllaga inimesi, kes maalt tasuta bussiga tööle käies võidavad 13. kuupalga. Inimeste liikumisvõimalused kasvavad. Ma saan aru, et tegemist ei ole tavapärase reformierakondliku lubadusega, mis teeks kingitusi vaid kõige jõukamatele, kuid tasuta ühistransport on kindlasti vajalik, mitte mõttetu.
Reformierakonnale meeldib jääda kinni sõnumisse „tasuta ühistransport” ja seetõttu ei süveneta töösse, mis on piletita sõidule lisaks tehtud. Tasuta sõidu kõrval on tähelepanu pööratud ka liinivõrgu ja sõidugraafikute parandamisele. Liinivõrgu tihendamiseks on valitsus tänavu ette näinud 3,3 miljonit eurot. Seega kokku lisandub enam kui kolm miljonit uut liinikilomeetrit. Lisaraha liinide tihendamiseks suureneb sel aastal samas mahus kui viimase 14 aasta jooksul kokku.
Arendame ka nõudepõhist ühistransporti, et sõita oleks võimalik ka inimestel, kes elavad hõredalt asustatud paikades. Ühistranspordisüsteemi arendamine on pidev töö ja ühendusi saab muuta veelgi paremaks. See on ennekõike kohalike ühistranspordikeskuste töö.
Bussireisijate arvu kasv pole vähendanud sõitjaid Elroni reisirongides, mida samuti plaani kriitikud ennustasid. Juulis 2017 tehti rongidega 571 163 reisi ja tänavu juulis 611 125 reisi ehk tegemist oli hoopis 7protsendilise kasvuga. On võimalik, et tasuta maakonnatransport hoopis soodustas ligipääsu rongidele. Ka rongid ei tundu Reformierakonnal heas kirjas olevat, sest Kaja Kallas lubas ka reisirongide dotatsioone vähendada.
Reformierakonnal oli aastaid aega maakondliku bussivõrgu ja ühistranspordisüsteemi arendamiseks, paraku seda ei tehtud. Ühistranspordi ignoreerimine tõi kaasa trendi, kus sõitjate hulk aasta-aastalt langes, sellele reageeriti omakorda liinide hõrendamisega. Tänavu näeme reisijate arvu negatiivse trendi pöördumist kasvule.
