Sajad läänlased võivad avalikest teenustest ilma jääda

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Kaire Viiluste sõnul suhtuvad vanemad inimesed sissekirjutusse tõsisemalt, sest varem sai „passirežiimi rikkumise” eest trahvi. Foto Arvo Tarmula

Kui elukoht rahvastikuregistris ei ole täpne – puudu on küla või tänava nimi ja maja- või korterinumber – jääb inimene alates uuest aastast avalikest teenustest ilma.

Järgmise aasta alguses jõustub rahvastikuregistri seaduse muudatus - rahvastikuregistris jäävad tühjaks nende inimeste elukoha andmed, kes pärast kolimist pole oma aadressi uuendanud ja eelmise korteri või maja uus omanik on palunud nad välja registreerida. Siis jääb elukoht kirja linna või valla täpsusega.  Uue seaduse järgi tähendab see, et inimest riigi jaoks justkui ei eksisteeriks ja ta jääb ilma toetustest, teenustest ja valimisõigusest nii kohalikel kui ka riigikogu valimistel.

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Metsaelanik
6 aastat tagasi

Mis toetusi siis praegu makstakse rahvastikuregistris olemise eest?

mõngel
6 aastat tagasi

Sobib, siis ei pea riigile makse ka maksma, kui ei ole justkui olemas…

töötu
6 aastat tagasi
Reply to  mõngel

… ja ei saa abi tuletõrjelt, kiirabilt ega politseilt ning ei saa lapsi kooli saata, sest vanemateta ei ole ka neid justkui olemas…