Täna algab Eestis veelinnujahi hooaeg. Sel aastal on teisiti see, et välisjahimeestel tuleb enne küttima minekut läbida koolitus.
Spetsiaalse koolituse teeb välismaalt Eestisse linnujahile tulevatele küttidele kohustuslikuks jahiseaduse augusti alguses jõustunud muudatus.
“Eesti on populaarne linnujahiturismi sihtkoht, meelitades siia jahimehi paljudest eri paikadest. Möödunud hooajad on aga näidanud, et pahatihti rikutakse jahinduse head tava või koguni jahieeskirja. Selleks et külalised austaksid meie jahikultuuri ja väldiksid lindude üleküttimist, on oluline jahimehi enne tegudele lubamist koolitada,” selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.
Linnujahialast koolitamist korraldab Eesti jahimeeste selts. Kõigepealt koolitatakse neid, kes reegleid välisjahimeestele selgeks tegema hakkavad. Noid on koolituse praeguseks läbinud juba 40 ringis. Välisjahimeeste koolitajail peab olema vähemalt viie aasta pikkune jahimehestaaž, nad peavad tundma meie õigusakte, ulukite bioloogiat ja jahinduse head tava. Kõik need teadmised antakse välisjahimeestele edasi vahetult enne jahiloa väljastamist.
Veel tuletab keskkonnaministeerium meelde seda, et veelindude küttimisel on keelatud elektroonilise peibutusvahendi kasutamine. Samuti ei tohi veelindude küttimisel kasutada pliihaavleid. Plii on ohtlik veekogu põhjast toitu otsivatele lindudele, kes neid haavleid sageli neelavad ja seeläbi mürgistuse saavad.
Pliihaavlitega kütitud loomi ei tohi mitte mingil juhul panna kotkaste peibutamiseks söödaplatsile ega jätta niisama loodusesse. Samuti tuleb kõik kütitud ulukid üles leida.
Linnujahi järelevalvet teeb Keskkonnainspektsioon. Kõikidest linnujahi reeglite rikkumistest või nende rikkumise kahtlustest palub inspektsioon teatada valvetelefonil 1313.
Jahieeskirja järgi kestab partlaste, laugude, kajakate ja tikutajate jaht 20.augustist 31.oktoobrini. Hanesid ja laglesid võib küttida 20. septembrist kuni 30.novembrini.
