Võidupüha pidulik mälestushetk peeti sel aastal mitte Lossiplatsil, vaid raudteejaama esisel.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles tuletas oma kõnes meelde, kuidas võidupüha alguse sai. Ta lisas, et nüüd on võidupühast saanud kaitseliidu püha: “Tahan tänada kaitseliitlasi, tänu kellele elame edasi vabas Eestis.”
Kaitseliidu Lääne maleva pealik Rasmus Lippur ütles, et riigikaitsesse panustamiseks ei ole vaja selga tõmmata vormi ja saada tegevväelaseks, seda kõike saab väga edukalt teha ka vabatahtlikuna Kaitseliidu ridades. “Oma rõõmuks näen, et Eestis on piisavalt inimesi, kes on nõus riigi kaitsesse panustama vaba tahet ja aega,” ütles Lippur ja tõstis esile enam kui 25 000 kaitseliitlast.
Lääne-Nigula volikogu esimees Neeme Suur meenutas, et juba Vabadussõjas oli eestlastele appi tulnud palju eri rahvusest sõjamehi – eri riikidest oli võitlemas mitukümmend üksust. “Ka praegu peame meeles pidama häid sõpru,” ütles Suur ja tõmbas paralleeli Euroopa Liiduga.
Võidupüha mälestustseremoonial andis Eesti Euroopa liikumise esindajad Tõnu Karu ja Tunne Kelam piiskop Tiit Salumäele üle aasta eurooplase tiitli ja koos sellega Euroopa Liidu lipu.
Tiit Salumäe ütles tunnustust vastu võttes: “Tunnistan, et võtan vastu tiitli, mida ma pole ära teeninud.” Oma kõnes ütles Salumäe, et tal on siiski hea meel see tiitel vastu võtta Haapsalus, mis 300 aastat oli Saare-Lääne kirikuriigi pealinn. Ta lisas, et seda, et Haapsalu on nii pikalt pealinn olnud, kiputakse sageli unustama.
“Täna küsitakse, mis on Euroopa,” ütles Salumäe ja jätkas, et Euroopa, see ühtsed juured ja ühtsed väärtused. “Kui need juured unustatakse, on oht, et kõik see kukub kokku.”
Pärast tseremooniat raudteejaamas läks väiksem seltskond Lossiplatsile, et asetada lilled ja küünlad Vabadussõjas langenute mälestusmärgile.
Fotod Arvo Tarmula ja Kaire Reiljan
Üritusest sain aru, et Vabadussõda võideti tänu NATO-le ja Euroopa Liidule.
Mage kui Läänemaa lõhkujad Sukles ja Neeme Suur kõnesid peavad ja Kaitseliidu sulgedega ennast ehivad.