Võimas vene koor, mis alustas tegutsemist 15. sajandil juba enne Ivan Julma valitsemisaega, esineb juuni lõpul Haapsalus Tšaikovski festivalil. 28. juunil esitavad slaavilikult sügava häälega lauljad vene rahvuslike aarete Tšaikovski, Rahmaninovi ja Sviridovi teoseid, kirjutab Klassikaraadio toimetaja Anne Prommik.
Aga Peterburi riiklik akadeemiline koorikapell pole lihtsalt üks koor, vaid võimsa vene muusikakultuuri sümbol. Praegu tegutseb koor maalilisel Moika kaldapealsel. Selle järgi on nime saanud ka lähedal asuv Laulusild, mis on laiuselt neljas ligi 350 sillaga linnas. Kapellis on muusikaharidust saanud lugematu arv kuulsaid Vene muusikuid. Ka pikaaegne Eesti riikliku sümfooniaorkestri peadirigent Nikolai Aleksejev alustas seal oma muusikuteed.
„Polnud ilusamat paika terves Leningradis kui see Moika kaldapealne, kus me vahetunni ajal suitsu käisime tõmbamas,” meenutab Aleksejev.
Koorikapelli ajalugu on lahutamatult seotud vene muusika suurnimedega – koori viis maailma 18. sajandi suurnimi Dmitri Bortnjanski, lauljate taset tõstis ooperihelilooja Mihhail Glinka, rahvuslikku muusikat propageerisid nii Mili Balakirev kui ka tema usinad õpilased Anton Arenski ja ka eesti esimesi professionaalseid muusikuid Peterburis koolitanud Nikolai Rimski-Korsakov.
Esimese vene muusikakollektiivi esinemist kuulnud muusikud pole olnud kiitusega kitsid.
„Need on parimad lauljad, keda mul on kunagi õnnestunud kuulda!” kirjutas saksa romantismiaja helilooja Robert Schumann oma päevikus. „Bassid meenutavad oreli registreid, tiiskandid kõlavad maagiliselt.”
Temaga nõustus Hector Berlioz. „Rooma Sixtuse kabeli lauljaid selle imelise kooriga võrrelda oleks sama hea, kui kõrvutada Itaalia kolmanda klassi ooperiteatri moosekante Pariisi konservatooriumi orkestriga!” arvas kuulus Prantsuse helilooja.
20. sajandil väitis kreeka dirigent Dmitrios Mitropoulos, et niisugust koorikõla on võimatu isegi ette kujutada. „See on kaheksas maailmaime!”
Djakkide hoovikapell
See oli üle 500 aasta eest, kui Ivan III käsul kutsuti kokku võimsa häälega laulvad djakid. 1479. aasta 12. augustil õnnistas djakkide koor Moskvas sisse Kremli esimese kivikiriku. Kui alguses laulsid kooris ainult mehed, siis 17. sajandil lisandusid ka poiss-sopranid. Peeter Suure valitsemisajal nimetati kollektiiv ümber Hoovkonna Laulukapelliks. Kui 1731. aastal alustas lõbujanulise keisrinna Anna soovil tegevust õukonnateater, kasvas koorist välja hulk võimsaid ooperilauljaid. Õukondlik koor laulis nii teatris, kirikus kui ka maskeraadidel.
Anna käsul avati Ukrainas Gluhhovi linnas ka spetsiaalne kool koorilauljate ettevalmistamiseks. Kui seni olid lauljad kuulsad vaid kodumaal, siis sajandi lõpuaastail koori ette astunud Gluhhovist pärit helilooja Dmitri Bortnjanski raius nagu Peetergi akna Euroopasse – muusikalises mõttes.
19. sajandi alguses loodud Peterburi riikliku filharmoonia kontsertidel osalesid alati ka keiserliku hoovkonna lauljad. Teiste suurteoste kõrval jääb maailma muusikaajalukku Beethoveni suurteose „Missa Solemnis” maailmaesiettekanne 7. aprilllil 1824 Peterburis.
19. sajandi esimesel poolel sai koorikapelli juhiks kuulus viiuldaja ja Vene hümni „Jumal, kaitse tsaari” autor Aleksei Lvov, kes oli ühtlasi tsaari salanõunik. Samal ajal kirjutas oma esimest ooperit helilooja Mihhail Glinka. Teatris kulisside taga kohtus ta tsaariga. Nikolai I teretas ja ütles armulikult: „Minu lauljad on tuntud kogu Euroopas, järelikult on nad seda väärt, et hakkaksid nendega tegelema.”
Kuigi heliloojat mõte ei vaimustanud, ei saanud ta tsaari pakutavast keelduda. Tõrksalt, aga siiski järjekindlalt asus Glinka lauljatega tööle. Oleks ta vaid teadnud, et 20. sajandil nimetatakse koor tema järgi!
Toona kuulus kollektiivi 70 lauljat, aga nende tase oli vilets, paljud ei tundnud nootigi. Vokaalkunsti suur asjatundja Glinka parandas lauljate oskusi märgatavalt. 1882. aastal loodi koorikapelli juurde esimene Vene sümfooniaorkester ehk nagu seda toona nimetati – Hoovkonna Moosekantide Koor. Kapelli koosseis kujundati maailma suurimate muusikakeskuste eeskujul. Koorile lisaks kuulusid sinna juurde sümfooniaorkester, muusikakool, pilliõppe- ja dirigeerimisklassid ning teatrikool. Samal ajal nimetati koori kunstiliseks juhiks rahvusliku muusika propageerija Mili Balakirev, tema assistendiks palgati aga Nikolai Rimski-Korsakov.
Ideoloogilised revolutsioonilaulud
1917. aasta oktoobrirevolutsioon tõi kurvad muutused ka muusikaellu. Suleti teatrikool ja dirigeerimisklass. Hiljem kõrvaldati ka orkester ja koorikool. Koorikapell aga jätkas aktiivset esinemist, kuigi repertuaaris tehti ootuspäraseid, ideoloogiast ajendatud muudatusi. Vaimulik muusika jäi kõrvale, aga vaimustunult kõlasid revolutsioonilised laulud ja rahvalaulud. Vene nimekate heliloojate loomingule lisaks olid kavas maailma kooriklassika tippteosed nagu Mozarti „Reekviem”, Händeli oratoorium „Simson”, Schumanni „Paradiis ja Peri”, Beethoveni üheksas sümfoonia ja missa.
Kahekümnendate algul laulis kooris juba ka 20 naishäält, kellele peagi lisandusid neiud. 1928. aastal tegi koor esimese ulatusliku ja eduka kontserdireisi Lääne-Euroopasse, esinedes menukalt Lätis, Saksamaal, Itaalias ja Šveitsis.
Suur isamaasõda mõjutas muidugi ka koori – suur osa lauljaid saadeti rindele, koorikool evakueeriti Kirovi oblastisse. Lauljad aga töötasid, kuidas kopsud võtsid – peadirigent Elisabet Kudrjavtseva käe all andis koor üle 500 kontserdi sõjaväeosades, haiglates, vabrikutes ja tehastes, ja muidugi paljudes kontserdisaalides.
Laulev vene hing
Üle poole oma pikast ja rikkast elust on koorile pühendanud selle praegune kunstiline juht, 1936. aastal sündinud Vene rahvakunstnik Vladislav Tšernušenko. Õigupoolest on ta Kapelliga seotud juba varasest lapsepõlvest. Pärast Leningradi blokaadist pääsemist alustas ta haridusteed Koorikapelli muusikaõppeasutuses, hiljem lõpetas Peterburi konservatooriumi nii koorijuhtimise, orkestri dirigeerimise kui muusikateooria alal. Tšernušenko on ka tunnustatud õppejõud, juhatanud mitmeid orkestreid ning koore. 23 aastat oli ta ka Peterburi konservatooriumi rektor.
Kahe aasta eest 80. sünnipäeva tähistanud Tšernušenko on alati lähtunud geniaalse näitekirjaniku Ostrovski sõnadest: „Laulmine – see on rahva hing.” Mis oleks vene vanim koor ilma hinge puudutava kirikumuusikata?
Tšernušenko on teinud suuri pingutusi, et taaselustada koori ajaloolisi traditsioone. Just tema juhatusel kõlas nõukogude võimu ajal esimest korda avalikult kiriklik koorimuusika. 1982. aastal esitas siis juba Glinka-nimeline koorikapell Sergei Rahmaninovi ortodoksi kirikulauludel põhineva tsükli „Koguöine jumalateenistus”, mida polnud avalikult esitatud juba üle 60 aasta. Nüüdseks on nad ilmakuulsat kooriteost esitanud kõikjal maailmas ja kui uskuda Inglise väljaannet Times, kõlavad Kiievi, kreeka ja vana-vene kiriklikud tekstid Vene lauljate suus võimsana kui maavärin.
Suur Peterburi orkester koondab Loode-Venemaa parimaid
Väikeses, aga võimsas Peterburi kultuurimetropolis tegutseb hulk sümfooniaorkestreid. Nende orkestrite kohtumisel on sündinud suur projektorkester, mis 30. juunil täidab nii Haapsalu toomkiriku kui ka piiskopilinnuse õue.
Peterburi suur sümfooniaorkester ühendab parimaid mängijaid Peterburi ja Loode-Venemaa rohketest orkestritest, kes kohtuvad puhkuse ajal, et ühiselt klassikalise muusika tippteoseid esitada. Orkestrit võiks võrrelda Eesti Festivaliorkestriga, mis alguses kutsuti kokku Järvide muusikaperekonna algatatud Pärnu festivali tarbeks.
Ka kõik Peterburi suure sümfooniaorkestri liikmed on teinud edukat muusikukarjääri – enamik neist on kontsertmeistrid või solistid juhtivates sümfooniaorkestrites. Näiteks Peterburi filharmoonia ja Peterburi riikliku konservatooriumi orkestrites või Peterburi Maria teatri orkestris. Aga muusikuid leidub ka Pihkva ning Novgorodi filharmoonia orkestritest.
Orkestri peadirigent on endine Pihkva Filharmooniaorkestri kunstiline juht Gennadi Tšernov. Orkester esineb Haapsalus kaks korda – toomkirikus kontserdil, mis on pealkirja „Souvenir de Florence” laenanud kuulsalt Tšaikovski teoselt. Suurel galakontserdil piiskopilinnuses kõlab märgilisemaid teoseid kogu klassikalise muusika ajaloos – Tšaikovski esimene klaverikontsert. Soleerib eesti juurtega Peterburi kontsertpianist Peeter Laul.
Anne Prommik, Klassikaraadio toimetaja
