Juuniküüditamise 77. aastapäeva meenutatakse mälestusüritustega Ristil ja Haapsalus
Neljapäeva, 14. juuni keskpäeval algab Haapsalu toomkiriku ristimiskabelis juuniküüditamise aastapäeva mälestuspalvus, kus teenib piiskop Tiit Salumäe ning naiskodukaitse Lääne ringkonna esindus asetab emaaltarile mälestuslilled.
Kell 12.45 algab mälestushetk läänlaste Vabadussõja mälestussamba juures Haapsalu lipuväljakul. Sel ajal helisevad ka üle Eesti kirikukellad.
Vabadussõjas langenute mälestussamba juures kõneleb Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestusliidu juhatuse liige Heiki Magnus. Läänemaa Memento esindus asetab Läänemaa rahva nimel sambale mälestuspärja ja küüditamise läbielanud asetavad sambale mälestusküünlad.
Vabadussõja mälestussamba juurest liigutakse raekoja ees asuva legendaarse Haapsalu linnapea Hans Alveri büsti juurde. Alver, kes arreteeriti 14. juunil 1941, oli ka Haapsalu kaunistamise Seltsi esimees ning seltsi eestvedamisel avati 1924. aastal läänlaste Vabadussõja mälestussammas Haapsalus. Mälestuhetkel kõneleb Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Pärastlõunal kanduvad mälestusüritused Ristile, kus kell 16 algab mälestushetk Risti mälestusmärgi „Raudteerööpad mäletavad“ juures. Seal peab mälestuspalvuse Lääne praost Leevi Reinaru, kõnelevad Lääne–Nigula valla esindajad, naiskodukaitse Lääne ringkonna Risti jaoskonna ja kaitseliidu Risti malevkonna esindajad.
1941. aasta juunis küüditasid Nõukogude Liidu võimud oma võimu all olevatelt aladelt enam kui 65 000 inimese. Moskvast korralduse kohaselt pidi Eestist küüditama 11 102 inimest. Kõiki neist ei õnnestunud küüditajatel siiski tabada ja praegu loetakse juuniküüditatute koguarvuks veidi üle 10 000 inimese. Nende hulgas oli 36-38 protsenti kuni 17aastaseid lapsi, üle saja oli alla-aastaseid lapsi ning oli ka voodihaigeid vanainimesi. Juuniküüditamise tagajärjel hukkus umbes 6000 inimest.
Heiki Magnus
