Austria mees teenib aega Uuemõisas lasteaednikuna

Noor austerlane Philipp Greiner (19) valis sõjaväeteenistuse asemel Euroopa vabatahtliku teenistuse ja kantseldab nüüd Uuemõisa lasteaialapsi.

Lasteaia mänguväljak Uuemõisa lossi kõrval on tööpäeval nagu lasteaed ikka – mudilased mängivad, neid jälgivad naiskasvatajad. Viis kuus last on aga liivakastis mänguhoos koos poisiohtu noore mehega.

„Mullu kevadel, kui Uuemõisa lasteaed-algkool oli otsustanud võtta vabatahtliku Euroopa vabatahtlikust teenistusest, oli meil valida kahe inimese vahel. Üks tütarlaps ja Philipp,” räägib lasteaed-algkooli huvijuht Triin Ollema. „Tüdruk tundus väga sobiv – oli õppinud lasteaiaõpetaja kallakuga keskkoolis, olnud kasvataja. Rääkisime temaga olime kindlad, et tema võtamegi, aga otsustasime, et räägime moe pärast selle Philipiga ka.”
„Lõpuks mõtlesime, et olekski lastel tore, kui siin oleks kasvatajaks üks poiss. Ja ta on ju üsna noor, eks lapsed võtavadki teda poisina,” lisab ta.

„Mina olin skeptiline, mõtlesin, mida lapsevanemad mõtlevad, kui tuleb meeskasvataja,”
tunnistab lasteaiaõpetaja Pille-Riin Puhm.
Nüüd kinnitavad mõlemad, et valik oli õige. „Mängib lastega ja aitab meid õpetada. Lapsed on tast suures vaimustuses, eriti kuna ta on meesterahvas. Tavaliselt on siin kõik naised. Ta viitsib nendega mürada, nendega ringi joosta ja neid keerutada,” räägib Puhm.

Armeeteenistuse asemel

Philipp Greiner tuli Uuemõisa septembris. „ Austrias on sõjaväe asendusteenistus ja nii teenin siin Euroopa vabatahtlike teenistuses aega,” räägib ta.
Teenistus ei koosne kaugeltki ainult mudilastega mänguväljakul mängimisest. Lasteaias on Greiner kella 12ni ja pärast lõunat kooli poolel erinevates huviringides – robootikaring, programmeerimine. „Alustasime saksa keele ringiga, mida nüüd Philipp ise läbi viib,” räägib Ollema.

Vabatahtlik teenistus eeldab, et vabatahtlik peab ka ise ühe projekti ellu viima. „Philipp alustas 5.-6. klassi õpilastega vestlusringi, kus vesteldakse tänapäevastel teemadel. Nad räägivad seal Youtube’ist ja muusikast ja muust sellisest. Lapsed on väga hästi kaasa tulnud. See on inglise keeles, aga nad räägivad seal täiesti vabalt. Ma täiesti imestasin,” kiidab huvijuht.

Mõni päev on noormees abiks pikapäevarühmas, kus tuleb väiksematega mängida, suuremaid aga õppimises aidata. Kui alguses piirdus abistamine inglise keele ja matemaatikaga, siis nüüd oskab Greiner juba ka veidi eesti keelt ja tööpõld on laiem.
Greiner pildistab kooliüritustel ja täiendab kooli kodulehekülge. „Ta on huvijuhi abiline, õpetajate abiline, kõigil, kellel vaja on vahetevahel abiks. 30 töötundi nädalas,” räägib Ollema.

Võttis, mis pakuti

Grazi linnast pärit Philipp Greiner räägib, et ei valinud Uuemõisat, vaid teda valiti. „Meil oli valikuvabadus teha avalduse ükskõik kuhu, kus vabatahtlikke sooviti. Siis oli õnne vaja, et keegi neist sind tahaks,” räägib ta.
„Kirjutasin terve paki avaldusi Austriasse, Hispaaniasse, Eestisse, Prantsusmaale, aga sain ainult kaks positiivset vastust. Üks Hispaaniast ja üks Eestist. Ja kuna Hispaania on minu jaoks liiga soe, tulin Eestisse.”

Lasteaednik ega õpetaja ei ole Greiner varem olnud. „Mul on küll lastega töötamise kogemus, aga mitte koolis. Olen olnud väikeste laste lumelauaõpetaja,” räägib ta.
Nüüd on aasta lõpusirgel. „Mul ei olnud probleeme siinse toiduga, see on peaaegu samasugune nagu Austrias. Keel on siin teine, aga peaaegu kõik räägivad inglise keelt. See on olnud vägev kogemus. Ja paistab, et ma meeldin lastele,” ütleb ta.

Lastega saab ta suheldud inglise keeles, veidi ka eesti keeles, aga põhiliselt kätega. „Enamasti saavad nad aru, muidugi siis, kui tahavad aru saada,” naerab ta.
Lapsed on Austrias ja Eestis samasugused, ma arvan et igal pool. „Aga mida vanemad on inimesed, seda erinevamad nad paistavad,” leiab Greider.

Mida see tähendab? „Kui guugeldada, tuleb välja, et eestlased on üpris kinnised. Osalt on see tõesti nii, aga kokkuvõttes tähendab see lihtsalt, et pead esimese sammu ise astuma. Kui teised ei tule sinu juurde, siis mine nende juurde. See on ka loogiline, et kui on väike kogukond ja sinna satub välismaalane, siis ei astuta sinu juurde kohe, et hei, tere tulemast. Välja arvatud muidugi sinu endasugused välismaalased.”

Philipp Greiner elab Haapsalu kutsehariduskeskkooli hostelis ja on rahul. „Mulle meeldib Uuemõisa ja Haapsalu. Mulle meeldib, et meri on lähedal. Siitki on mereni viis minutit kõndida. See on mulle uus, sest Austrias pole merd üldse. Ja see on väga tore.”
„Linn ise on ka ilus ja ma ootan väga suve, sest talvel on see üsna väljasurnud. Keegi ei käi väljas. Nüüd hakkab ka elu käima.”

Koju läheb noormees juuli keskpaigas. „Lähen ülikooli molekulaarbioloogiat ja majandust õppima,” ütleb ta. „Mulle meeldiks praegust tööd teha osalise koormusega, näiteks puhkuseasendajana, aga ma ma ei kujuta ennast ette täiskohaga õpetajana või lasteaiakasvatajana. See meeldib mulle küll väga, aga väsitab ikka päris ära.”
„Aga vahepeal ju mõtlesid õpetajatööle, kui Erasmuse projektis olid?” küsib Triin Ollema. Uuemõisa teeb koos mitme riigi õpetajatega robootikaprojekti, milles jagatakse omavahel kogemusi, lapsed teevadvideosid omaprogrammeeritud robotitest, fotonäitusi ja muud põnevad, mis vajab infotehnoloogia kasutamist koolis.
„Ah jaa,” ütleb Philipp. „Jah. Austria haridussüsteem on Eesti omast väga teistsugune. Õigemini mitte haridussüsteem, vaid kuidas see ellu viiakse. Austrias ei ole meil koolides nii palju innovatiivset mõtlemist. Ma oleks hea meelega selline õpetaja, kes Austrias taolisi projekte teeb, aga samas ma arvan, et läheb veel palju aega, enne kui see jõuab Austria koolidesse.”

Greiner käis kaasas ka projektikohtumisel sel kevadel Islandil. „Island väga ilus ja ka seal oli kool – nagu ka Eestis ja vist mujal Skandinaavias, – hoopis futuristlikum Austria koolisüsteemiga võrreldes. Näiteks Austria koolidest ei leia iPade või robootikat. Robootika mõnes koolis on, aga hoopis kitsamalt. Selleks peab minema erikooli.”
Kevadel sai Uuemõisa lasteaed-algkool Archimedeselt tunnustuse kui silmapaistev vabatahtlikkuse edendaja Läänemaal. „Philipp on praegu ainus vabatahtliku teenistuse vabatahtlik Läänemaal,” räägib Ollema.

„Nüüd esitasime juba taotluse, et sügisest tuleks meile uus vabatahtlik. Ja innustust sai ka Lääne-Nigula noortekeskus ja Taebla kool. Seekord valisime välja tüdrukud, mõlemad Saksamaalt. Saab saksa keele ringi edasi teha ja alustada kokandusega,” jutustab ta.
Philipp Greineri jaoks on Eestis varuks aga üllatus. Möödunud nädalal käis siin visiidil Austria president Alexander Van der Bellen, kelle vanemad on pärit Eestist. President soovis kohtuda Eestis elavate austerlastega ja möödunud kolmapäeval sai Uuemõisa lasteaed-algkoolis armee asendusteenistust teeniv noormees Tallinnas kokku oma riigi presidendiga. Austrias tal sellist võimalust ei ole seni olnud.