Tänane Lääne Elu kirjutab, et Haapsalu kuursaali puidust osa mädaneb. Eluaegne ehitusmees Rein Teslon leiab, et kui kaheksa aastat tagasi kapitaalremondi läbi teinud kuursaal mädaneb, ei saa selles küll värvi või niisket kliimat süüdistada, vaid viga võib olla puidus.
„Vanasti kui ehitati, ei võetud puud metsast soo pealt. Praegu pannakse kõik puu ühte patta. Ja kunagi ei võetud puid suvel, kevadel või sügisel. Ikka talvel. Siis puit püsis kasvõi sada aastat. Üheksa aastaga ei saa küll normaalne puit ära mädaneda,“ rääkis ta.
Tesloni sõnul võiks suvel kehtida tõesti raiekeeld, et ei saaks kehva puitmaterjali. „Kui poest lähed ostma, siis ei tea ju kunagi, mis materjali saad. Oma kodus panin rõdupiirde mõned aastad tagasi ja see on nüüd nii pude, et pista näpp läbi,“ rääkis ta.
Kuursaali probleemi teine külg on hankesüsteem, leidis ta. „See on ju ammu teada, et kui võtta kõige odavam, siis see läheb kõige kallimaks. Mujal maailmas on see kõigile teada, aga meie oleme nagu värskelt koolipingist tõusnud ja ise targad.“
ca 10 aastat tagasi värvisin enda saja-aastast maja. Valisin Eestis toodetud odava linaõlivärvi, mitte ülikalli Soome toote, mida soovitati vanade majade hooldamise õpitubades. Kuursaali ja raudteejaama värvivalik pani küll tõsiselt kukalt kratsima, sest neil kasutati mitte linaõli, vaid moodsaid tugeva kelmega värve. Kas värvitootja või maaletooja mitte ei sponsoreerinud kuursaali ja rdt.jaama värvimist? Firma nimi on hetkel ununenud. Kui õigesti mäletan, oli sama firma seotud vanalinna eramajade värvimise auhindade jagamisega (nn. värviline Haapsalu). Enda majal on värv hakanud küll kohati pragunema, aga puit selle all on tip-top isegi tänavapoolsel küljel, kuhu autod vihmavett seinale pritsivad.
Tänapäeva ehituspuit kuivatatakse kuivatites kiirelt ja taotakse kohe seina. Puit tahab pikemat ja aeglasmat kuivamist, et muutuks tugevamaks. Saetud lauda pole enne kolme nelja aastat kuhugi mõtet seina taguda…
Raudteejaamas sama häda. Värv nagu kile, mõnes kohas pane näpuga läbi puidu.
Kui viimase renoveerimise ajal oleks tehtud korralikku ehitusjärelvalvet poleks seis niisugune nagu on.Renoveerimise käigus asendati kohati tüki kaupa merepoolsete sammaste puitu ja vaevalt keegi tundis huvi mis puiduga pudedaid kohti asendati.Mõnes kohas värviti pool pehkinud puit lihtsalt üle.
Juba aasta pärast renoveerimist olid merepoolses küljes tagajärjed nähtavad.
Natuke palju meie väikse linna kohta – mõtetu sild Aafrika rannas mida püüti mõned aastad ikka veel paika panna enne kui loobuti(kes selle silla projekteeris võiks küll mingi kõrge auhinna saada),viltuvajunud ja upakil paadisild,Kuursaal jne.Kas Piiskopi Linnus ka pärast suurt rekonstruktsiooni hakkab seda nimekirja pikendama ??
Hr Rein Teslon võiks jagada seesugust tarkust ka linnavalitsuse ametnikele (a´la aselinnapeale P. Vikmanile) Võiks ju meenutada, kuidas ehitati Jaama silda. Kui algselt hanke korras planeeris linnavalitsus ehitada silla puidust, siis tegelikkuses ehitushanke võitja valis hoopiski betooni. Ja kui seejärel P.Vikman selgitusi jagas, siis põhjenduseks, miks puitu kasutada ei saanud, oli see, et puit meie kliimas ei pidavat vastu pidama ja ühe näitena tõi ta just Promenaadi paadisilda. selle teadmise pealt võinuks kõik Haapsalu vanalinna majad olla ammugi mädanenud.
Et siis kuursaall betoonist teha???!!!
Ei ole ka üksnes puidu viga. Oleneb ka puidukaitsevahendist, krundist, värvi kvaliteedist ja lõpuks veel värvimise kvaliteedist endast.
veel uks tark…….