0

Tartu ülikooli rektor soovis taastusravihaiglale sünnipäevaks rohkem teadusalast koostööd

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Haapsalu taastusravihaigla juht Priit Eelmäe (vasakul) ja Tartu ülikooli rektor Toomas Asser. Foto Arvo Tarmula

Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus tähistab täna konverentsiga taastusravihaigla 60 sünnipäeva. Konverents algas sotsiaalministeeriumi ja Tartu ülikooli juhi tervitusega.

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemide arendamise osakonna juhataja Agris Koppel meenutas, kuidas ta kohtus praeguse HNRK juhi Priit Eelmäega 14-15 aastat tagasi esimest korda sotsiaalministeeriumi koridorides. “Priit rääkis ametnikele, et taastusravi tulevik pole mitte aparaadid, vaid et inimesed end liigutaksid ja et neil oleks aktiivne elu- Arvan, et väga paljud ametnikud, aga ka arstid ja õed ei uskunud, et me päriselt ka sinnasuunas liigume. Aga tänaseks olete te sinna jõudnud ja mul on hea meel, et olen seda näinud. Passiivne aparaatne taastusravi ei aita, inimene ise peab huvituma enda aitamisest koos lähedaste ja sõpradega,” ütles ta.

Koppeli sõnul oli Eesti jaoks suur otsus, et 29. märtsil sai HNRK haiglavõrgu arengukava haiglaks. “2003. aastal oli küllalt skepsist HNRK tuleviku osas. Arutati, millal HNRK ühineb mõne suurema haiglaga. Aga siiani on iseseisvus tulnud HNRK-le kasuks, mitte viinud hääbumise poole. Eesmärk on Läänemere-äärne kompetentsikeskus. Te olete näidanud ka, et võimalik on tuua väljaspoolt Eestit spetsialiste, kellel on tahet ja oskusi ja nad annavad värvi teistsuguse suhtumise ja kultuuriga,” sõnas ta.

Tartu ülikooli uus rektor Toomas Asser on ise neurokirurgia professor. “Peame kerima ajaloo tagasi 1958. aasta suvesse, mil Eestis tekkis poliomüeliidi ehk lastehalvatuse puhang. Kui tavaliselt oli seda 50-150 juhtu aastas, siis sel aastal tuli 1000 uut haigusjuhtu. Tulemus oli see, et Tartu närvikliinikusse kuhjus suur hulk väga keerulises seisus haigeid, kellega toimetulekuks oli vaja teistmoodi tingimusi. Närvikliiniku toonased tudengid asusid lastehalvatusega võitlusse, katkestasid selleks ajaks õpingud, olid ööpaev ringi valves, aasta õpuks hakkas epideemia vaibuma. 23. detsembril asutati siia lastele mõeldud poliomüeliidi taastusravi. Haapsallu tuli Tiiu Virro ja veel noori kolleege. Oluline on, et väga lühikese ajaga tekkisid uued erialad,” rääkis ta.

“Haigla aastaraamatus on kirjas teie väärtused. Kõige olulisemad on ausus, põhjalikkus ja haigekesksus, neid olete läbi 60 aasta siin tõesti kandunud ja levitanud mujale ka. Kindlasti ka uudsus. Viimase 10 aasta jooksul on siin nii palju uut, et ei tunne intensiivravi enam äragi. Selline professionaalsus, mis praegu on teie tunnuseks, ei olnud 60 aastat tagasi veel võimalik, aga tahe oli nii suur,” sõnas rektor.

“Meil on Priiduga koostöö ülikooli põhiõpingutest alates. Huvi teaduse vastu on Priitu siin suunanud tegutsema. Meie soov on, et meie koostöö läheb veel teaduslikumaks ja et see tooks tulemusi,” ütles Asser.

Priit Eelmäe märkis, et õige sünnipäev on tõesti 23. detsembril, kuid sel päeval vaevalt kellelgi aega tähistamiseks on. Maikuu sobib aga tähistamiseks samuti, sest 2001. aasta mais pääses haigla Suur-Mere tänava amortiseerunud hoonetest uude majja Sadama tänaval.

Tänasel konverentsil tutvustatakse haigla tegemisi ning räägitakse kaasaegse meditsiini võimalustest inimeste toimetuleku parandamisel. Samuti antakse ülevaade taastusravi rahastamise olukorrast Eestis. Päeva lõpetavad HNRK ekskursioon ning töötoad, kus näidatakse lähemalt ortoosivalmistamise kunsti, Indego kõnnirobotit, vertikaliseerimist ning HNRK kvaliteedisüsteemi saladusi. Konverentsipäevast lõviosa sisustavad HNRK töötajad. Samuti esinevad ettekandega Tartu ülikooli kliinikumi neuroloog dr Liis Sabre ning haigekassa juhatuse liige Maivi Parv. Konverentsipäev lõppeb peoga Haapsalu kuursaalis Tanel Padar Blues Bandi saatel. Kutsutud külalisi on konverentsil osalemas sadakond.

Juubeli puhul on valminud haigla aastaraamat, mis annab ülevaate 2017. aasta tulemustest ning vaatab tagasi möödunud aegadele. Väljaanne on juubelimeeleoluga hästi haakuv sisukas illustratsioon haigla hetkeolukorrast ja selle kujunemisest.

Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus asutati 1958. aastal Tartu ülikooli Närvikliiniku professori Ernst Raudami eestvedamisel ning on viimase 60 aastaga kujunenud kaasaegseks pea- ja seljaajukahjustuse taastusravi pädevuskeskuseks. Teenuseid pakutakse nii lastele kui täiskasvanutele. HNRK osutab umbes ühe kolmandiku Eesti statsionaarse taastusravi mahust. Alates käesoleva aasta märtsi lõpust kuulub HNRK Eesti riiklikku haiglavõrku.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz