0

Simson kehtestas maakondlike bussiliinide piirhinna

Lääne Elu

info@le.ee

Haapsalu bussijaam. Foto: Arvo Tarmula
Haapsalu bussijaam. Foto: Arvo Tarmula

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson allkirjastas täna piletihinnamääruse, millega sätestati maakondliku bussitranspordi piletihinnad.

Ministri määrus paneb paika vahemiku, mille raames võib maanteeamet maakondades bussiliinidel hinna kehtestada. Vahemik ulatub nullist senise kõrgeima maakondades kehtinud piletihinnani.

Paika pandud hinnavahemik ei too aga kaasa hinnatõusu. Nimelt on sätestatud, et kuna riigieelarves on ette nähtud raha piletitulu täies mahus kompenseerimiseks, ei tohi maanteeameti kehtestatav sõidukilomeetri hind ja piletihind olla kõrgem seni vastavas maakonnas kehtinud sõidukilomeetri ja piletihinnast.

„Oleme ette näinud kõikidele kohalikele ühistranspordikeskustele rahalisi vahendeid mahus, mis katab ära möödunud aasta dotatsiooni ja piletitulu kogusumma. Seega on keskustel olemas vahendid tasuta sõidu rakendamiseks,“ rääkis majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja jätkas: „Täna allkirjastatud määrus, milles on paika pandud kõrgeim võimalik piletihind, näitab aga seda, et keskustel on võimalus jätkata ka senise süsteemiga ehk küsida sõidu eest endiselt piletit. Taoline otsus sündis koostöös maanteeameti ja ühistranspordikeskustega, kellega suheldes jäi kõlama, et leidub keskusi, kes soovivad jätkata tänase süsteemiga. Me soovime neile pakkuda valikuvõimalust ja langetada otsuseid lähtuvalt enda piirkonna vajadustest.“

2017. aastal oli maakondlike bussiliinide dotatsiooni suurus 21,7 miljonit, millele lisandus 11,4 miljonit eurot piletitulu ning 3,2 miljonit eurot kohalike omavalitsuste makstud toetust. 2018. aastal on riigieelarvest ühistranspordikeskustele laekuva dotatsiooni suurus ligikaudu 34,8 miljonit eurot, millele lisandub esimesel poolaastal kogutav arvestuslik piletitulu 5,7 miljonit eurot ja 1,6 miljonit omavalitsuste toetust. Kokku kulus 2017. aastal maakondlike bussiliinide käigushoidmiseks ligi 36,4 miljonit eurot ning 2018. aastal on eraldatud 1. juulist liinidel tasuta sõidu tagamiseks 42,1 miljonit eurot.

Lisaks tasuta sõidu rakendamiseks mõeldud vahenditele eraldab riik kohalikele keskustele raha ka liinide tihendamiseks – see raha on ette nähtud kõigile, sõltumata sellest, kas piirkond rakendab tasuta sõitu või mitte.

„Meie eesmärk on endiselt tuua maapiirkondadesse tasuta sõit, kuid on loomulik, et kuulame kohalike keskuste soove. Tasuta sõidust loobumist peavad ühistranspordikeskused maanteeametile põhjendama. Sellisel juhul on neil võimalus jätkata tänase hinnaga või soovi korral hinda alandada. See saab olema kohalike enda otsus. Rõhutan, et liinitihenduse raha on olemas kõigile ja seda suuremas mahus, kui on näiteks viimasel kümnel aastal piirkondadele liinide arendamiseks eraldatud,“ lisas Simson.

2017. aastal kulus tänaseks liitunud keskustel maakondliku ühistranspordi ülalpidamiseks hinnanguliselt raha:

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 11 miljonit eurot, millest riigi dotatsioon moodustas 5,1 miljonit eurot, piletitulu 4,7 miljonit eurot ja KOVi toetus 1,2 miljonit eurot;

Ida-Virumaa Ühistranspordikeskuse kogukulu 2,5 miljonit eurot, millest riigi dotatsioon ligi 1,3 miljonit, piletitulu 1 miljon eurot ja KOVi toetus 200 tuhat eurot;

Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse kogukulu ligi 1,3 miljonit eurot, millest dotatsioon ligi 1 miljon eurot, piletitulu 160 tuhat ja KOV toetus 150 tuhat eurot;

Järvamaa Ühistranspordikeskuse kogukulu 1,5 miljoni eurot, sellest dotatsioon ligi 1 miljon, piletitulu u 300 tuhat ja KOVide panus 200 tuhat eurot;

Kagu Ühistranspordikeskuse alla jäävad maakonnad kulutasid maakondliku bussitranspordi käigushoidmiseks ligi 3,6 miljonit eurot, dotatsioon 2,5 miljonit, piletitulu u 850 tuhat ja KOVide toetus u 230 tuhat eurot;

Pärnumaa Ühistranspordikeskuse kogukulu maakonnaliinide ülalpidamiseks ligi 6,5 miljonit eurot, riiklik dotatsioon 4,6 miljonit eurot, piletitulu u 1,4 miljonit ja KOVide toetus u 500 tuhat eurot;

Tartumaa Ühistranspordikeskuse kogukulu 3,3 miljonit eurot, sellest dotatsioon 1,6 miljonit, piletitulu 1,3 miljonit ja omavalitsuste toetus ligi 0,4 miljonit eurot;

Valgamaa Ühistranspordikeskuse hinnanguline kulu oli alla 1,5 miljoni euro, sellest dotatsioon 1,2 miljonit, piletitulu 0,3 miljonit ja omavalitsuste toetus alla 100 tuhande euro;

Viljandimaa Ühistranspordikeskuse kulu 2,8 miljonit eurot, sellest dotatsioon 1,7 miljonit, piletitulu 0,9 miljonit ja KOVide panus ligi 0,2 miljonit eurot.

Hiiumaal kulus maakondlike bussiliinide töös hoidmiseks 2017. aastal 525 tuhat eurot, millest dotatsioon oli 430 tuhat eurot, piletitulu ca 55 tuhat ja KOV toetus ligi 40 tuhat eurot;

Saaremaal kulus ligi 1,8 miljonit eurot, sellest dotatsioon 1,4 miljonit eurot ja piletitulu u 0,4 miljonit eurot.

2018. aastal on kõikidele keskustele tagatud raha vähemalt sarnases mahus.

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tänavune planeeritud kogukulu maakonnaliinide opereerimisel ulatub 11,2 miljoni euroni, millest riigi dotatsioon moodustab 8,3 miljonit eurot, esimesel poolaastal kogutav piletitulu hinnanguliselt 2,3 miljonit eurot ja KOVide toetus 0,6 miljonit eurot;

Ida-Virumaa Ühistranspordikeskuse hinnanguline kulu 2,5 miljonit eurot, sellest riigi dotatsioon u 1,9 miljonit, prognoositav poolaasta piletitulu 0,5 miljonit ja KOVide toetus 0,1 miljonit eurot;

Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse kogukulu veidi enam kui 1,3 miljonit eurot, sellest dotatsioon u 1,15 miljonit ning prognoositav poolaasta piletitulu ja KOVide koondtoetus kokku ca 0,15 miljonit eurot;

Järvamaa Ühistranspordikeskusele on ette nähtud üle 1,5 miljoni euro, sellest dotatsioon 1,3 miljonit ning esimese poolaasta prognoositav piletitulu ja KOVide toetus kokku 0,25 miljonit eurot;

Kagu Ühistranspordikeskuse arvestuslik kogukulu 3,7 miljonit eurot, sellest dotatsioon veidi alla 3,2 miljoni, esimese poolaasta hinnanguline piletitulu 0,4 miljonit ja KOV-ide toetus 0,1 miljonit eurot;

Pärnumaa Ühistranspordikeskuse kogukulu prognoositakse 6,7 miljonit, sellest riiklik dotatsioon ca 5,8 miljonit, poolaasta hinnanguline piletitulu 0,7 miljonit ja omavalitsuste makstav toetus 0,2 miljonit eurot;

Tartumaa Ühistranspordikeskuse hinnanguline kogukulu 3,3 miljonit eurot, sellest dotatsioon 2,5 miljonit, esimese poolaasta piletitulu ja KOVide toetus u 0,8 miljonit eurot;

Valgamaa Ühistranspordikeskusele planeeritav kogukulu 1,6 miljonit eurot, sellest dotatsioon 1,4 miljonit ja esimese poolaasta arvestuslik piletitulu ning KOVide toetus kokku 0,2 miljonit eurot;

Viljandimaa Ühistranspordikeskuse planeeritav kogukulu 2,8 miljoni eurot, sellest dotatsioon 2,3 miljonit ning esimese poolaasta piletitulu ja KOV-ide makstava toetus kokku enam kui pool miljonit eurot;

Hiiumaa kogukulu hinnanguline suurus 0,54 miljonit eurot, sellest riiklik dotatsioon moodustab suure enamuse ehk 0,5 miljonit, KOVide makstav toetus ja esimese poolaasta piletitulu ülejäänud 0,04 miljonit eurot;

Saaremaal on tasuta sõidu tagamiseks ligikaudu 1,8 miljonit eurot, sellest riigi dotatsioon 1,6 miljonit ning esimese poolaasta oodatav piletitulu 0,2 miljonit eurot.

Keskustele planeeritud rahale lisandub tänavu riigi poolt 3,3 miljonit eurot, mis on mõeldud liinide tihendamiseks ning 1,6 miljonit eurot, mis katab ühistranspordikeskuste käivitamis- ja halduskulud.

Kadri Tonka
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz