Alates 1. maist kehtima hakkav uus vedelkütuse seadus tähendab, et Eesti tanklates hakatakse müüma bensiini 95 ja diislikütust, millele on lisatud biokomponent. Lisaks hinnatõusule tähendab aga tarbija jaoks ka fakti, et mõne aasta pärast ei saa osadesse autodesse enam 95 bensiini tankida.
Ilmselt on paljud näinud auto kütusepaagil märget „No bio“. Neste jaemüügijuhi Kristi Pari sõnul võib selline kiri tarbijaid eksitada, sest „No bio“ ei tähenda, et biokütust üldse kasutada ei tohi. Eriti oluline on seda märki tähele panna alates 1. maist, sest siis hakatakse Eesti tanklates müüma bensiini 95 ja diislikütust, millele on lisatud biokomponent.
Tähelepanelik tasub olla just vanema põlvkonna autode omanikel, sest suurema tõenäosusega võib just nende sõidukite kütusepaakidel „No bio“ märk olla. Kui selline auto on kasutuses, tasub enne kütuse tankimist veenduda, millist biokomponenti on kütusesse lisatud.
„Diislikütustele lisatavaid biokomponente on kahte sorti. Kümme aastat tagasi leiutatud teise põlvkonna biokomponent HVO, mis sobib kõigile sõidukitele. Ja selle eelkäija, esimese põlvkonna biokomponent FAME, mis sobib enamikule uutele autodele, kuid ei sobi vanema põlvkonna mudelitele – neile, millel on märge „No bio“. Bensiin 95-le lisatav biokomponent on etanool, selle kasutamise osas autotootjad piiranguid ei ole seadnud,“ selgitas Kristi Pari.
Circle K mootorikütuste kategooriajuht Ivo Popp selgitas Ärilehele, et biokomponendi sisaldus tõuseb järk-järgult:
mai 2018
-bensiin 95 muutub ja saab tähise 95E5, kus on 5% kogumahust biokütust.
-bensiin 98 jääb samaks
-diislikütus muutub ja saab tähise D B3.5, kus on 3,5% biokütust.
aprill 2019
-bensiin 95E5 muutub ja saab uue tähise 95E10, kus 10% biokütust.
-bensiin 98 jääb samaks
-diisel D B3.5 muutub ja saab tähise D B7, kus 7% biokütust.
Popi kinnitusel võivad kõik autod kasutada 95E5 kütust, kuid 95E10 puhul peab juba eraldi üle vaatama, kas auto mootor selleks sobilik on. “Erinevatel markidel on erinev loogika,” selgitas ta.
Maanteeamet hoiatab oma veebilehel, et sõidukeid, mis ei ole ettenähtud kasutamiseks E10 mootoribensiiniga, võib juba ühekordsel E10 mootoribensiiniga tankimisel pöördumatult kahjustada.
Täpsemalt saab seda uurida maanteeameti kodulehelt.
Samuti on biokütus erinev fossiilkütusest selle poolest, et see on vee suhtes väga tundlik. “Tarbija jaoks tähendab see seda, et ei tasu täitsa tühja paagiga sõita, muidu võib vesi mootorisse sattuda,” ütles Popp.
Mis on mis
Biokütus on biomassist toodetud vedel- või gaasikütus, mida kasutatakse transpordivahendites. Enamlevinud biokütused on põllukultuuridest toodetud diisel või etanool, mis segatakse vastavalt diislikütusele ja mootoribensiinile juurde. Üha enam toodetakse biokütuseid ja bioloogilist päritolu jäätmetest ja tööstusjääkidest.
1. mail jõustub Eestis üle-Euroopaline nõue, mis kohustab Eestit müüma biokütuseid vähemalt 3,1 protsenti tarbimisse lubatud kütusest. Alates 1. jaanuarist 2019 peab Eestis müüdavas kütuseenergias olema teise põlvkonna biokütuse (HVO) osakaal vähemalt 0,5 protsenti ja esimese põlvkonna biokütuse (FAME) osakaal mitte üle 7 protsendi.
2017. aasta aprillis oli Neste esimene, kes tõi Eesti kütuseturule biokütuse – Neste Pro Dieseli, mis sisaldab 15% HVO biokomponenti. „Kuni käesoleva aprillini on biokütus Eestis olnud valikuvõimalus keskkonnateadlikele autokasutajatele, kuid biokütuste kasutuselevõtu kohustusega astub Eesti otsustava sammu keskkonnasäästlikuma autokasutuse suunas,“ ütles Neste jaemüügijuht Kristi Pari.
