0

Rannavaiba järg jutustab eestirootslaste elust pärast põgenemist

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Rannavaip
Nagu esimesegi vaiba puhul, joonistab ja kujundab kangale tikitavad motiivid Rannarootsi muuseumi teadur Jorma Frieberg. Foto: Arvo Tarmula

Rannarootsi muuseumis tehti neljapäeval esimesed pisted kangasse, millest saab järg eestirootslaste ajaloost pajatavale rannavaibale.

Neljapäeval olid Rannarootsi muuseumis ühise laua taga neljapäevamemmed ja Rootsi entusiastid, et hakata tikkima viie meetri pikkust järge olemasolevale 20meetrisele rannavaibale. Mõtte vaibale järg tikkida pakkus välja Rootsis tegutsev eestirootslaste organisatsioon Svenska Odlingens Vänner ning järjevaip kujutab eestirootslaste paralleelselt kulgenud elusid ühel ja teisel pool raudset eesriiet.

Kui algne vaip tikiti täies pikkuses Rannarootsi muuseumis, siis selle järg hakkab koosnema kahest paralleelselt kulgevast osast, mis tikitakse korraga nii Eestis kui ka Rootsis. Neljapäevamemmede sõrmede all valmib vaibapool, mis jutustab Eestisse jäänud rootslaste saatusest, Rootsis tikitav pool aga räägib üle mere põgenenud eestirootslaste hakkamasaamisest uues keskkonnas.

Nagu esimesegi vaiba puhul, joonistab ja kujundab kangale tikitavad motiivid Rannarootsi muuseumi teadur Jorma Frieberg. Esimesed stseenid on tal valmis joonistatud, kuid see, milline vaip lõpuks välja nägema hakkab, selgub Friebergi sõnul töö käigus. Ta lisas, et paljud motiivid tuginevad inimeste mälestustele.

Mõlemad vaibapooled algavad päriselt aset leidnud põgenemisstseeniga. Friebergi sõnul on Rootsi põgenemise lugu rääkinud kaks õde, kes vaiba tikkimisel kaasa löövad. Paadi oli ehitanud nende isa koos kahe kaaslasega salaja poolikust paadist. Paadiga põgenes kokku 17 inimest, kuid teel tabas neid ebaõnn – mootor ütles üles ja tugeva vastutuule tõttu olid nad sunnitud poole Soome lahe pealt tagasi pöörduma. Paatkond veetis öö Osmussaarel, meestel õnnestus mootor taas tööle saada ja järgmisel päeval sõideti Hankosse.

Eesti-poolsel vaibal kujutatud põgenikel aga nii hästi ei läinud – nad jäid oma paadiga Saksa patrullile vahele ja saadeti Patarei vanglasse.

Haapsalus sündinud, kuid väiksena koos vanematega Rootsi põgenenud Merike Wulff nimetas Rootsi jõudnud eestirootslaste jaoks olulisi sündmusi, mis vaibal kajastamist võiksid leida: 1950. aastatest Rooslepast pärit maadleja Edvin Vesterby teine koht maadluses Melbourne’i olümpiamängudel, 1960. aastatest lastena Rootsi jõudnud põlvkonna ellu astumine, 1970. aastatest esimesed võimalused Tallinna külastada, 1980. aastatest Olof Palme mõrv ja esmaspäevakogunemised Stockholmi Norrmalmstorgetil, 1990. aastatest kodukandiühingute asutamine ja maade tagastamine.

Eestis tikivad vaipa Rannarootsi muuseumi käsitöötoas igal neljapäeval koos käivad neljapäevamemmed, Rootsis hakkavad seitse eestirootsi naist koos käima Stockholmi Eesti majas.


Rannavaip

Rannavaip on eestirootslaste ajaloost ja elupiirkondadest jutustav 20 meetri pikkune tikitud vaip, mis valmis 2002. aastal Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi külaskäiguks.

Fotod: Arvo Tarmula

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz