Valitsus toetas riigimajade loomist üle Eesti

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Maavalitsuse viimane päev 29. detsembril 2017. Foto: Arvo Tarmula
Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

Maavalitsuse viimane päev 29. detsembril 2017. Foto: Arvo Tarmula

Valitsus toetas riigimajade loomist maakondadesse, et parandada riigiteenuste kättesaadavust ning säästa kinnisvarakuludes. Lisaks hakkavad neis hoonetes paiknema riigitöötajate kaugtöökeskkonnad.

“Nelja aasta jooksul oleks kõigis maakonnakeskustes riigimajad olemas,” ütles riigihalduse minister Jaak Aab.

“Üldjuhul tuleb kaks riigimaja igas maakonnas,” tutvustas Aab edasist plaani.

Ühte riigimajja koondatakse üldjuhul riiklikud tervise- ja sotsiaalteenused ehk sotsiaalkindlustusameti, terviseameti, tööinspektsiooni ja kohati ka töötukassa osakonnad.

Teise riigimajja koondatakse keskkonna- ja maaeluministeeriumide allasutuste maakondlikud osakonnad, nagu maa-amet, keskkonnaamet jms.

Aab rõhutas, et riigimajade rajamine ei tähenda riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimisega lõpetamist ning selle plaaniga arvestatakse ka riigimajade rajamisel.

Riigimajade loomisel eelistatakse võimalusel valdkondlikke kooslusi, kus saaks ühest kohast ja koordineeritult pakkuda sise- ja liiklusturvalisuse, töö ja heaolu, põllumajandus- ja keskkonna valdkonna teenuseid. Lisaks nende valdkondade töötajatele saavad riigimajades paikneda ka teiste riigiasutuste töötajad ning omavalitsuste maakondlike organisatsoonide ja liitude ning omavalitsuste asutuste töötajad, näiteks sotsiaaltöötajad. „Arvestame kindlasti vastava piirkonna eripära ning praegust teenuste pakkumise ja kinnisvara olukorda. Näiteks Raplasse saaks luua ühe riigimaja koos peamiste teenustega, samas Rakveres tuleks luua pigem valdkondlikke riigimaju. Tegime eelnevalt põhjaliku analüüsi ja võib julgelt öelda, et ka omavalitsustes oodatakse plaanide realiseerumist. Ootused teenusepakkumise korrastamisele on suured,“ lisas Aab.

Kaugtöökohad riigimajades hakkavad pakkuma eelkõige ajutist töötamise võimalust. Näiteks kui töötaja põhitöökoht asub Tallinnas ja töö iseloom seda võimaldab, saab töötaja töötada aeg-ajalt maakonna riigimajas, kus on loodud töökoht koos turvalise andmesideühendusega. Nõudluse korral on tulevikus võimalik luua riigimajadesse ka püsivaid kaugtöökohti. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on ette valmistamas kaugtöökohtade pilootprojekti Raplas, Paides ja Haapsalus, mis annab sisendi mugavamate kaugtöökeskkondade loomiseks igas maakonnas.

Riigimajade loomiseks vajalikud kinnisvarakasutuse ümberkorraldamise ettepanekud valmisid koostöös RKAS-iga. Investeerides riigimajadeks valitud hoonetesse on võimalik riigile kuuluvaid büroopindasid kasutada tõhusamalt ning luua parem töö- ja teeninduskeskkond. Riigiasutuste pinnakasutus maakondades väheneb ligi veerandi võrra ning samuti väheneb tühjalt seisvate ruumide hulk. Kui riik kasutab oma tegevuseks vähem büroopinda, siis väheneb ka riigi investeeringute- ja majandamiskulu.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Anders
6 aastat tagasi

Uusi Koit ju riigimajade taga…

Ando
6 aastat tagasi

Need on uued töökohad inimestele, kes varem maavalitsustest koondati ja heast riigirahast ilma jäid Kas on meie riigil sellist ametnike armaadat vaja

REIN
6 aastat tagasi

Kaugtöökohad Haapsallu? Mis mõte sel on?