Haapsalu joogivee vastav näitaja oli 2016. aastal 0,114 millisiivertit aastas. Seega ületab joogivesi vaid väga vähesel Euroopa Liidu direktiivis ja sotsiaalministri määruses sätestatud kontrollväärtust 0,1 millisiivertit aastas, kuid siin tuleb arvestada tõsiasja, et mõõtmisvea suurus on kuni 0,016 millisiivertit, vahendas terviseameti kommunikatsiooninõunik Simmo Saar.
Üle kümne protsendi Eesti elanikkonnast saab oma joogivee pindmise reostuse eest väga hästi kaitstud kambrium-vendi põhjaveekogumist (Cm-V), mis sisaldab looduslikult radioaktiivseid aineid, eelkõige raadiumi isotoope Ra-226 ja Ra-228.
Risk haigestuda sellise vee joomise tagajärjel on väga väike. Kui enamuses Eesti joogivees ei ületa indikatiivdoosiks arvestatud radioaktiivsete ainete kogus Euroopa Liidu direktiivis ja sotsiaalministri määruses sätestatud kontrollväärtust 0,1 millisiivertit aastas, on mõnedes piirkondades joogivee indikatiivdoos kaks kuni kuus korda kõrgem. 0,1 millisiivertit aastas on umbes 1/25 inimese poolt aastas looduslikust kiirgusfoonist saadavast doosist.
Indikatiivdoosi hindamise aluseks on ühe inimese 75 aasta joogivee tarbimine koguses vähemalt 2 liitrit ööpäevas ehk 730 liitrit aastas. Kui reaalne tarbimine on väiksem, on väiksem ka arvestatav kiirgusdoos.
Radioaktiivsusest (saastatusest radioaktiivsete ainetega) saab rääkida juhul, kui 730 liitri vee joomisel aastas saaks inimene doosi suurusega 10 millisiivertit.
vaja haapsallastel enam helkureid kanda
ja miks me peame leppima nn.lubatu piiril olevaga, võtke midagi ette ja tehke taotlused ja muu paberimajandus sinna kõrgeltkummardatud EL poole kuniks meil veel abirahasid mõni aasta saada oleks. Puhas vesi-see ongi ELU.
jutuks hea küll.