Populaarset maakondlikku taidlejate pidu – Vähegiviitsijate päeva – sel aastal ei toimu. Läänemaa ja Haapsalu linna kultuuritegijaid tunnustatakse ühisel austamisõhtul veebruaris.
„Igal asjal on algus ja lõpp ning lõpetada tuleb siis, kui hoog on veel sees,” põhjendas maakonna rahvakultuurijuht Marju Viitmaa aastaid jaanuari lõpus toimunud Vähegiviitsijate peo ärajätmist.
Juba mullu kandis maakonna taidlejate pidu pealkirja „Mina, sina, meie, teie, nemad – kõik üheskoos viimast korda”. Toona ütles Viitmaa ka seda, et kokkusaamisele tuleks leida uus vorm, sest sellisel kujul on Vähegiviitsijate pidu end ammendanud.
Kuidas jätkata, on Viitmaa sõnul küll aru peetud, kuid midagi otsustatud pole. Ta lisas, et maavalitsuste likvideerimise ja seniste ülesannete üleandmise tõttu on praegu suur segaduste aeg. „Ei julge jaanuari-veebruari suuri rahalisi kulutusi nõudvaid asju planeerida,” ütles ta.
Viitmaa sõnul on tõenäoline, et tulevikus hakatakse tantsijate ja lauljate maakondlikke pidusid eraldi pidama, et üksteist segama ei hakataks. „Juba Vähegiviitsijate päeva puhul pahandasid koorid, et nad kaovad üldises melus ära ja tantsijad pole neist huvitatud. Ma saan lauljatest aru, sest tantsida saab ka siis, kui taustal sumisetakse, aga laulu kuulamine vajab tähelepanu,” selgitas ta.
Ühe ideena jätkamiseks on välja pakutud tantsutalguid, mis toimuksid kevadsuvisel ajal vabas õhus, ning midagi kooridele. „Aga need on ainult uitmõtted,” lisas Viitmaa.
Vähegiviitsijate päeva peeti 24 korda Haapsalu kultuurikeskuses ja rahvarohkematel aastatel võttis sellest osa pool tuhat taidlejat 40 kollektiivist.
Maakondlikud kultuuri- ja aastapreemiad koos kultuuripärli tiitli ja elutöö preemiaga antakse üle 16. veebruaril Uuemõisa valges saalis, maakonna ja Haapsalu linna ühisel tunnustusüritusel.
