Maavalitsused lõpetavad alates 1. jaanuarist 2018 tegevuse ning nende senised ülesanded antakse üle riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele. Rahandusministeerium on saavutanud kõik kokkulepped, et ülesannete üleminek uue aasta algul toimuks sujuvalt, teatas rahandusministeerium.
„Aastalõpu lähenedes võin kindlalt öelda, et oleme palju ära teinud! Kui kohalike valimistega tõmbasime joone alla haldusterritoriaalsele reformile, siis nüüd – 2017. aasta lõpus – tõmbame joone alla maavalitsuste reformile,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Ma tänan siiralt kõiki panustajaid ja eriti maavalitsuste töötajaid ning maavanemaid. Te olete teinud ära suure töö. Aeg on edasi liikuda ning maavalitsuste ülesanded võtavad üle omavalitsused ja riigiasutused. Edasine ülesannete jaotus on kokku lepitud ning loodan, et töö jätkub tõrgeteta. Isegi kui kõik pole alguses ideaalne, liigume õiges suunas.“
Abielusid sõlmivad ja lahutavad edaspidi maakonnakeskuse omavalitsused. Nime muutmist saab teha neljas kohas: Tartu Linnavalitsuses, Tallinna Perekonnaseisuametis, Pärnu Linnavalitsuses ja Jõhvi Vallavalitsuses. Siseministeeriumile jääb nimetatud toimingute järelevalve, perekonnaseisuametnike koolituse ja eksami läbiviimine.
Maareformi ja maatoimingud lähevad üle Maa-ametisse. Maakonna bussitransporti hakkavad korraldama ühistranspordikeskused. Sotsiaalvaldkonna ülesanded võtab üle Sotsiaalkindlustusamet, haridusvaldkonna asjad on juba üle võtnud Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Innove.
Maakonna arengu kavandamisega seotud ülesanded võtavad üle igas maakonnas omavalitsuste poolt määratud koostööüksused – kas maakondlikud omavalitsusliidud või maakondlikud arendusorganisatsioonid. Omavalitsuste haldusaktide järelevalvet hakkab tegema Justiitsministeerium, maakonnaraamatukogude järelevalve läheb üle Kultuuriministeeriumile, valimiste korraldamine riigi valimisteenistusele ja noorsootöö ülesanded Eesti Noorsootöö Keskusele.
Lisaks alustab maavalitsuste tegevuse lõpetamise tõttu 1. jaanuarist Rahandusministeeriumi koosseisus tööd uus regionaalhalduse osakond, mis võtab üle teatud osa maavalitsuste seniseid ülesandeid. Osakonda luuakse igas maakonnas talitused, kus hakkab sõltuvalt maakonnast töötama 3–6 töötajat. Kokku alustab osakonna koosseisus tööd eeldatavalt 67 inimest (võrdluseks: maavalitsustes oli 1. jaanuari 2017 seisuga kokku 477 töötajat). Talitused hakkavad paiknema senistes maavalitsuste hoonetes.
Uue regionaalhalduse osakonna juhatajaks saab Väino Tõemets. Maakondlikud talitused kuuluvad rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna koosseisu ning neil pole oma eraldiseisvat laialdast otsustuspädevust. Talituse juhist ei saa uut maavanemat.
Vt ka siit.
