Lõuna-Läänemaa kergejõustiku edetabel sai kahe aastaseks


Foto: erakogu

Kaks aastat tagasi valmis Lõuna-Läänemaa kergejõustiku kõigi aegade edetabel.

Kergejõustiku jõuline elavnemine siin piirkonnas paaril viimasel aastal on piisav põhjus heitmaks pilk kahe viimase aasta Lihula, Virtsu, Kõmsi, Vatla, Matsalu, Massu, Kõmsi, Kirbla jt meie asulate sportlaste tegemistele.

Meeste edetabelis on 26 ja naiste edetabelis 24 erineva kergejõustikuala esikümme. Ainult mõnedel, vähem harrastatavatel aladel ei ole kümmet rida võimalik olnud kokku saada. Edetabelist leiab kokku peaaegu 500 rida meie piirkonna kõigi aegade parimate kergejõustiklaste tulemused.

Edetabeli näol ei ole tegemist pelgalt spordistatistilise materjaliga, vaid ka kohaliku kultuuri ja kogukonna ajalooga. Edetabelisse süvenedes saab aimu spordi tähtsusest aastakümnete jooksul ja meie vanemate ja vanavanemate noorpõlve loost. Sellesse on talletatud mitme inimpõlve jagu sporditulemusi. Vanim tulemus pärineb näiteks aastast 1936, meeste kuulitõuke liidritulemus, kui 15.21 tõukas tulevane Euroopa meister Aleksander Kreek. Värskeim aga on 2017. aasta Virtsu koolitüdruku Trinity Õismetsa seitsmes tulemus naiste kõrgushüppes 1.50. Kahe tulemuse ajaline vahe on seega 81 aastat.

Nii naiste kui ka meeste edetabelite valmimise ajal oli tulemuste iseloomustamisel põhirõhk esikümne tulemuste väga kõrgel tasemel. Tasemel, milleni praegustel sportlastel on väga keeruline jõuda. Kaks aastat, 2016 ja 2017 on aga näidanud seda, et hoolsad harjutajad võivad selle edetabeli alade esikümnesse mahtuda küll.
Kahe aasta jooksul leiame meeste edetabelist uusi sportlasi 22 korral ja 13 erineval alal. Naiste edetabelis aga 16 korral ja 6 erineval alal. Seega said kaks edetabelit täiendusi ja lähevad uuele aastale vastu 39 uue nime ja 19 erineva alaga. Need on väga korralikud numbrid.

Kahe viimase aasta jooksul, mil kergejõustiklastel edetabel silme ees, saame välja tuua muudki huvitavat. Meestest on  selle ajaga suurimaks esikümnesse tõusjaks kerkinud Lihula Gümnaasiumi 11. klassi õpilane, 17aastane Martin Teppan. Ta on kahe aastaga tõusnud esikümnesse koguni seitsmel alal! Keskmaajooksjana tuntud Martin on edetabelis 400m, 800m, 1000m, 1500m, 3000m, 10000m distantsidel ja ka odaviskes. 400m jooksu aeg 53.23 annab näiteks kolmanda koha.

Nüüd on noormehe positsioon selline, et temast enamatel aladel, kokku üheksal, on edetabeli esikümnes vaid kunagi sprinter ja kooliõpetaja Hillar Laos. Kahe aasta jooksul on parandusi esikümnesse meestel tulnud kõige enam 10000 meetri jooksus ja maratonis, kokku neli. Maratoni edetabeli juht on Virtsu Kooli direktor Stanislav Nemerzinski sellel aastal joostud uue rekordiga 3.19.02. Aga uusi tulemusi on lisandunud näiteks ka odaviskes ja kõrgushüppes ning ka kümnevõistluses, teivashüppes ja 110 meetri tõkkejooksus. Need tulemused on toonud tabelisse Egert Indres.

Naiste edetabeli põhjal saame öelda, et meie piirkonna edukaim sportlane kergejõustikus on Katrin Lehtpuu. Paar aastat tagasi süstemaatiliste jooksutreeningutega alustanud sportlane on juhtohjad võtnud kolmel jooksualal. Nii 10000 m jooksu, poolmaratoni kui ka maratoni tippmargid on ta saavutanud käesoleval aastal. 10000 meetri mark on tal näiteks nii hea kui 40.53,9. Naiste edetabelis on läbi aegade enim esikümnes olnud, viiel jooksualal 1980ndate aastate Kasari kooli jooksutäht Kersti Tiirats.

Naiste edetabelis paistab silma aga huvitav fakt. Üheksal jooksualal alates 100 meetrist kuni 5000 meetrini pole kahe viimase aastaga keegi esikümnesse jõudnud. Küll aga on tublid oldud 10000 meetris. Sellel alal on parandusi tehtud seitsme jooksja poolt.

Head meelt teeb ka see, et sellistel aladel nagu kaugushüpe ja kõrgushüpe on suudetud esikümnesse murda. Mõlemal alal on end seitsmendaks hüpanud Virtsu koolis õppivad, kuid Lihulas treenivad Kerli Ristikivi ja Trinity Õismets. Kerli tulemusega 4.78 ja Trinity tulemusega 1.50. Näiteks kaugushüppes on läbi aegade viis meetrit suutnud alistada ainult neli naist. Kõrgushüppes aga on rekord 1.65 ja selle hüppas 1982. aastal Kaja Kerson.

Meeste edetabelis on 400 meetri tõkkejooks see ala, mil viimati tabelisse mahtuv tulemus tehti, juhtus see 1985 aastal. Naiste aladest aga 2000 meetri jooks, saavutati see 1987. aastal.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Rein
6 aastat tagasi

Lihula läbi aegade edukaim naissportlane on kindlasti olnud Merike Õunpuuu Eesti meister 100 m jooksus.

Teadja
6 aastat tagasi
Reply to  Rein

Merike Õunpuu on Eesti täiskavanute meister nii 100 kui ka 200 m jooksus.

Marjaliisa
6 aastat tagasi

Mul sai kass kolme aastaseks. Paluks lilli mitte tuua.