Foto: Arvo Tarmula
Selleks et mõista turu tähtsust kogukonnale ja linnale, peame alustama üsna algusest. Turu mõiste (basaar) tuleneb pärsia keelest (bāzār).
Esimesed teadaolevad tõendid turgude olemasolust ulatuvad umbes 5000 aasta taha. Kahjuks on turgude kohta vähe ajaloolisi detailseid andmeid. Ilmselt lammutati need omal ajal sarnaselt Haapsalu turuga. Turgude mõju elukeskkonna arengule on olnud tohutu. Suurte turgude arenguga tekkisid uued jõukad linnad (nt Isfahan Iraanis) kuni impeeriumiteni välja.
Turg on nii kauplemiskoht kui ka sotsialiseerumispaik. Vaatamata sellele, et suur osa tänapäeva kaubandusest on kolinud internetti ja peagi ka blockchain’i platvormile, on Haapsalul traditsioonilisest turust palju võita. Turg on ka ajaloolise autentsuse ja pärandi kandja, mida paljud linna külastajad siia otsima tulevad. Kirev ja külluslik turg on killuke kuurortlinna identiteedist. Mis võiks olla turistile parem koht isikupäraste suveniiride ostmiseks kui kohalike käsitöömeistrite teostega täidetud turg? Aina kasvava nõudlusega kodulähedase ja orgaanilise toidu järele on turul ilma mingi kahtluseta tohutu potentsiaal. Seda teavad vanemadki inimesed, et turg on vaikselt kujunemas ka popiks ja noortepäraseks paigaks.
See potentsiaal tuleb lihtsalt ära kasutada. Paraku on seda võimalik teha vaid nüüdisaegsetes tingimustes, stiilselt ja trendikalt, mitte kuue katusealusega. Mitte keegi ei taha ju tulla kontserdile, kus on helikvaliteet kehv ja puuduvad ekraanid, et kaugematest ridadest näha laval toimuvat.
Nii on ka turuga. Kvaliteet ja hingestatus meelitab andunud fänne. Nii kasvab maine, mis liigub inimeselt inimesele, ja seega ka kohalike kaupmeeste kasum, mis omakorda tõotab lisa linnakassasse. Reisides katsun alati leida võimalusi põigata sisse mõnele kohalikule turule. Esiteks seepärast, et tunnetada külastatava paiga tõelist ja elulist olemust, ja teiseks leiab turgudelt kohalikku käsitööd jm kaupa, mida supermarketist kunagi ei saa. Olen ümberlükkamatult veendunud, et sellesarnaselt mõtlevad paljud turistid. Seega on praktiline lähtuda turuosaliste ootustest, milleks klassikaline turg ise kahtlemata on.
Ma ei eeldagi, et Haapsalu turust kasvab välja midagi nii suursugust nagu näiteks Isfahanis. Kui sinna kanti sattuda, tasub seda imelist paika kindlasti külastada. Ei ole tarvis sõita Lähis-Itta, et saada head eeskuju. Ei ole praktiline ka ratast taas leiutama hakata, kui võib võtta eeskuju taastatud Nõmme turust.
Ettevõtlusega saavad paremini hakkama ettevõtjad kui avalik võim. Seega on minu soovitus Haapsalu linnapeale Urmas Suklesele teha turg korda ja seejärel anda majandada eraettevõtjatele. See välistaks ka inetud juhtumid võimuesindajatega, millest oleme olnud sunnitud kohalikust ajalehest lugema.
Turg, see on minu kujutluses inimeste kohtumis- ja sotsialiseerumispaik, koht, kust saab osta kodumaist (eriti piirkondlikku) käsitööd, lilli, puu- ja juurvilju, piima, võid ja koduõlut, liha, kala jm toiduaineid, aga ka rõivaid jt klassikalisi turukaupu. Kahjuks või õnneks ei võta suured kaubandusketid kodumaiste talupidajate toodangut tihti lettidele, sest need ei suuda konkureerida odava Poola jm riikide kaubaga. Seetõttu on turg neile parim väljund.
Turg on paik, kus saab korraldada vabaõhuüritusi, näiteks avada aiandushooaega, pidada jõululaata, korraldada kodumaise toidu päevi, teha kohalikke kaupmehi ja nende toodangut tutvustavaid laatu, pidada kontserte, ka koolitunde jne. Sky is the limit.
Soovitan turust mõelda mitte pelgalt kui kohast, kus kartul vahetab tagasihoidlikult sügispimeduses letil omanikku, vaid pigem kui nüüdisaegsest kogunemispaigast, kuhu tulevad inimesed suhtlema, vaba aega veetma, sisseoste tegema ning osa saama euroopaliku Haapsalu kuurordi tõelisest olemusest.
Kuigi pean mõistlikuks mitte müüa praegust Jaama tn ääres asuvat turuplatsi, vaid rajada selle kohale ülalkirjeldatud nüüdisaegne turg, on minu uljamas ettekujutuses turg ikkagi oma ajaloolises kohas Haapsalu Lossiplatsil. Autod on kolinud maa-alusesse parklasse ning Lossiplats on Haapsalu linna esindusväljak, kus piisab ruumi tähtpäevade tähistamiseks ja laatadeks.
Paljud inimesed arvavad,et turult saad ökoloogiliselt puhast toitu ja see on nende arvamuse vabadus.Enamus turu müüjatest on edasimüüjad kelle kauba päritolu on sama segane kui”Mulgi Õunal”.
Ka tänase maailma kohta kehtib seadus,et ühes katlas mitut suppi korraga ei vaarita.
Xxx üks ei ole enamus
Toomas, sa peaksid ikka aru saama, mis kohalik, mis võõras, ära räägi lollusi! Käi korra turul sel ajal, kui OTT letid vallutanud. Ostjaid väga palju ja isegi Sukles demonstreerib linnarahvale neid pilte, kui hästi ta turuga tegeleb. Aga mida me ikka sellise mehega, kes ehib end võõraste sulgedega , räägime. Ei taha ta kogukonnaga midagi arutada, arvab, et ta kõige targem siin.
Mis rumal jutt ja tobe mõte viia turg lossiplatsile. Milleks üldse niipalju kära turu ümber-linn on poode täis ja rahvas vananev ,noored ei käigi turul ja pensionärid otsivad eri poodidest sooduskaupu. Turuletulnud müüa ei saa küll odavalt kaupa müüa, sest ka sõidukulud lisanduvad kaubale ja seepärast on turg mõned kevad ja suvekuud rahvarohkem kui istikud ja muu aiakraam ning marjad lühikese suve jooksul inimesi turule toovad. Seetõttu olgu turg seal kus on ja raisata kapitaalsete hoonete ehituseks ei õigusta meie vaesuse juures kohe mitte. Investeerima peab läbimõeldult ,mitte mõttevälgatuste ajel
Vanaemake, väga rumal jutt. Kui sa oled nõus sööma seda välismaist rämpsu, siis anna takka. Mina olen nõus kohaliku õuna eest veidi rohkemgi maksma, aga neid Poola õunu ma küll ei osta. Sama selle odava lihaga, mis Rimis ja Maximas suurtes kogustes müügiletid täis, ega ei osta küll. Samas kui oleks kohalik turg, kus korralik lihalett, siis laseks lüüa just sellise lihatüki nagu ma just soovin või siis katelliks pühadeks üht-teist süldikraamigi vms. Nendes suurtes kauplusekettides seesugust teenust sa ei saa. Kui rääkida veel, siis merelinnana pole meil ühtegi korralikku kalakauplust. Turul jällegi võiks niisugune lett olla ja kümneid erinevaid… Loe rohkem »
et unistamine ei ole keelatud, aga äri peab end ära tasuma, see on turuseadus ja lihtne see ongi, et turg saaks toimida.
Kui mina oleks vanaema kuldmündi erakonnale annetanud, ei julgeks ma enam öösel ka õue minna.
Nüüd kui reformi poistebänd on laialisaadetud leiab neist äkki tubli turudirektori? Projektijuht on nähtavasti juba olemas!
Mida sa siis kardaks? Et tullakse teise järele.
Sa argpüks kardad oma vanaema või?
Huvitav, kui orava Lauri võimul oleks, mis juttu ta siis ajaks? Kindlasti mitte Haapsalu turust!
Nad olid ju 17. aastat võimul ! Ega Sukles poleks muidu ära tulnud nende sulide kambast !
Ehk kunagi selgub kummal poolel need sulid on või olid.
Kust sina tead kummal poolel need sulid on?
Mõtted on üsna natuke liiga lennukad, aga kindlasti on nendes iva!
Tubli Lauri,et astud nende keskmiselt 7-8 turumüüja kaitseks välja.Müüjad kaitstud ja ise ka jälle pildil korraks.
Mina pakuksin teist lahendust.Ehitame korrusmaja millel keldris on autoparkla,esimesel korrusel turg koos mitmete müügipindadega ja ülemistel korrustel korterid või bürooruumid vastavaalt nõudlusele !!
Haapsalus oli tõesti kunagi turg aga sellest on mööda ca 50 aastat.
toetan kindlasti mõtet tuua turg linna keskele. Praegusel kujul ei ole ta kohalike ega turistide trjaektooril.
ideaalne koht oleks sel juhul uuele turule linnavalitsuse hoone, seal juba kõik koos, nii kommunikatsioon,
äri, kui ka uhked ruumid ja hea asukoht ning ka ülemused pidevalt kohal
Tubli Lauri! Väga selged mõtted linnapea harimiseks.
Mõtted ju ilusad, aga ikka peab võõrakeelseid sõnu kasutama: orgaaniline=naturaalne; Sky is the limit
normaalses linnas on turg. Luigel jutt jumala õige, aga kas tasub alles siis ärgata ,kui oled Sukleselt vastu m-ne saanud. Sama jutt ka Mäesalule. Sukles pole kunagi eriti midagi viitsinud teha, kui linna heakorda, teid ja kultuurielu vaadata, aga ka vastaseid tal ju pole ja nii võib mugavustsoonis surmani veiderdada.