0

Soome 100: Markku Lehtoneni üllatas maailma suur tähelepanu Soome sünnipäevale

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Markku Lehtonen (paremal) koos Soome suursaadiku Kirsti Narineniga Soome 100. sünnipäevale pühendatud seminaril Haapsalus. Foto Arvo Tarmula

Haapsalus elav ja kämpingut Pikseke pidav Markku Lehtonen tunnistas, et teda on üllatanud suur tähelepanu, mida maailmas Soome 100. sünnipäevale pööratakse.

„Kuidas kogu maailm tähistab – kõik need sini-valges värvis majad üle kogu maailma. Ja ka siin Eestis meedia kajastab Soome sünnipäeva kogu aja. See on uskumatu,” ütles Lehtonen täna ennelõunal.

Lehtonen tunnistas, et pole ise argipäevatoimetuste tõttu täna sünnimaa juubeli puhul veel midagi väga erilist ette võtnud, kuid õhtul on läheb ta Tallinna Soome saatkonda vastuvõtule.

„Iseseisvuspäev on soomlastele väga tähtis, kõige tähtsam,” ütles Lehtonen. Tema sõnul kuulub Soomes iseseisvuspäeva tähistamise juurde pidulikud lipuheiskamised ning ka see, et koduaknale pannakse Soome lipp ja kaks küünalt: „Ma ei oskagi öelda, mis kaks küünalt. See on nii vana traditsioon, et ma pole kunagi lahti mõtestanud, miks see nii on. Igal juhul peaksid need küünlad olema kahte värvi.”

Õhtul aga istuvad soomlased televiisori ees, et vaadata ülekannet Soome presidendi vastuvõtust. Lehtoneni hinnangul ei erine Soome presidendi vastuvõtt kuigivõrd Eesti presidendi omast. Kõige suurem erinevus on ilmselt see, et Soomes on vastuvõtule kutsutud elusolevad Talve- ja Jätkusõja veteranid, kes tulevad kätt suruma kõige ees.

Küsimusele, kas soomlased kodumaa sünnipäeva puhul teleka ette istudes ka midagi erilist lauale panevad, vastas Lehtonen, et ei oska mingeid erilisi roogi nimetada. „Ma olen nii kaua siin olnud, et ei mäletagi, millal ma viimati iseseisvuspäeva Soomes veetsin,” tunnistas ta.

Üks traditsioone on Soomes ka see, et iseseisvuspäeval näidatakse Soome televisioonis Väinö Linna romaani “Tundmatu sõdur” järgi valminud filmi. Lehtoneni sõnul on igal aastal 2000. aastast alates näidatud iseseisvuspäeval esimest, 1954. aastal valminud filmiversiooni. „Aga sel aastal vaatasin kavast, et polegi,” imestas Haapsalust Soome televisiooni kaudu sünnimaa asjadel silma peal hoidev mees. „Tundmatust sõdurist” valmis sel aastal juba kolmas filmiversioon.

Markku Lehtonen elab Haapsalus juba üle 20 aasta, kuigi esimesed 15 aastat sellest käis ta töö tõttu Eesti ja Soome vahet. Soomlaste ja eestlaste erinevuste kohta ütles ta, et tema meelest on põnevamad just pisierinevused: „Ma ei jaksa ega viitsigi mõelda neile suurtele ja ametlikele vahedele, mind huvitavad järjest rohkem pisiasjad.” Ta tõi näiteks keeleerinevused ehk selle, kuidas eestlased ja soomlased võõrsõnu kirjutavad ja hääldavad ning ka igapäevaelu pisiasjad: „Oled sa Eestis näinud last, kes supitaldrikut enda poole kallutaks, ikka kallutatakse endast eemale. Samuti tunneb soomlase selle järgi ära, et ta valab pudru hulka piima.”

„Võib–olla tulevad erinevused ja soomlaste aeglus sellest, et Eestis on rohkem Kesk-Euruoopa kultuuri. Soome on jälle saar, kus pole väljapoole vilkama rahvaga nii palju sidet olnud, oleme rohkem metsas olunud,” arutles Lehtonen.

Ühe suurema erinevusena tõi ta aga välja eestlaste ja soomlaste erineva suhtumise sünnipäevadesesse – soomlased sünnipäevi ei tähtsusta ega ole ka traditsiooniks neid töökohtades pidada. Erandiks on siin 50. ja 60. sünnipäev. Selle asemel on aga olulised nimepäevad ja neid ka tähistatakse. „Näiteks tööl polegi vaja teada, millal inimese sünnipäev on, nimepäev seevastu on kalendris ja kõigile näha.”

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz