4

Maris Sander: millist turgu me tahame?

Maris Sander

info@le.ee

Maris Sander. Foto: erakogu
Maris Sander. Foto: erakogu

Turg on vanem kui linn. Nii nagu teisteski keskaegsetes asulates, ehitati ka tulevaseks Haapsaluks kujunenud linna kõige esimesed tänavad linnuse ja selle kõrvale tekkinud turu järgi.

Aastasadu asus linna süda, turg, ühes kohas. Siia kanti tulijad teadsid, et kohtumispaik on just linnuse juures asuv turg, kuhu tuldi kokku ümbruskaudsetest maakohtadest ja üle mere, et siin vilja, soola, loomade, aedviljade ja käsitööga kaubelda, otsida ja pakkuda tööd, vahetada uudiseid ja kohata tuttavaid nägusid.

Nüüd on kunagisel turuplatsil parkla, Rootsiturul purskkaev ning 1983. aastal Jaama tänavale ehitatud turuhooned amortiseerunud. Mul on hea meel, et sel nädalal hakkas turu juhi vahetumise tõttu ka Haapsalu volikogu opositsioon teema vastu tõsist huvi tundma, sest turu tulevik väärib põhjalikku avalikku ja kaasavat arutelu. Just praegu on õige aeg mõelda ja välja öelda, millist turgu rahvas tahab.

Mina armastan turul käia ja sealt talunike kaupa osta. Kui mõni turg on läheduses, eelistan seda kindlasti suurele kaubanduskeskusele, kus müüjad on robotid ja kohalike aedviljade valik üsna niru. Healt turult leiab aga palju mitmesugust värsket, kohalikku ja naturaalset toidukraami ning õiged turuhaid teavad ka seda, millises letis ja mis kellaajal on ostud soodsamad.

Viimastel aastatel on Eesti suuremate linnade turgudel tehtud vägevat arendustööd: Tartus avati täiesti renoveeritud siseturg, Pärnus ehitati turg ringi mullu, Tallinna Balti jaama turg tegi äsja läbi täiesti totaalse muutumise. Kõik need turud on eriilmelised ja rahvarohked kohad, pulbitsedes elust ja tihedast kauplemisest.

Kõige muljetavaldavama transformatsiooni tegi neist läbi 24 miljoni euro suuruse investeeringu saanud Balti jaama turg. Eriti armas on näha KOKO Arhitektide meeskonna loodud ultranüüdisaegses turukompleksis kauplemas neidsamu vanu turumüüjaid, kes seal ennegi tegutsesid ning kellel on nüüd üüratult paremad tingimused. Pirukamüüjatele ja kohvikupidajatele ehitati uued moodsad köögiga majakesed ning väliturg püüti ehitada ilmastikukindlaks – müügiplatsi kohal on katus.

Turule lisandus põnevaid eksootilisi söögikohti ja oma koha on juurviljasaalis leidnud ka kui mitte päris esimene, siis kindlasti üks esimesi mustanahalisi turumüüjaid Eestis; majast leiab baklava ja Gruusia veinide müüjad, Jaapani toidud, Venemaa toidukaubad, kebabileti jm. Sinna satub väga palju välismaalasi ja turiste, kes uudistavad turu värvikat mitmekesisust ning otsustavad tihtilugu peatuda ka baarilettide ääres, et lihtsalt ümberringi toimuvat melu jälgida. Mulle meenutab uus Balta turg veidi Itaalia turge, kus käiakse samuti veini joomas ning juustu ja sinke mekkimas.

Ka Tartu ja Pärnu siseturgudel on nüüdisaegsed kohvikud, kuid viimasest viis remondijärgne ümberkorraldus letikauplejad kahjuks minema, kelle asemel seati sisse Rimi. Kas see oli parim idee võimalikest? Kahtlane. Nagu on näha Tartu sise- ja Balti jaama turgude renoveerimisest, annab palju parema tulemuse praeguste kauplejate müügitingimuste parandamine, kes on iga turu prioriteet.

Haapsalus tekkis turu reformimise poleemika ka enne kohaliku omavalitsuse valimisi. Linnaisad mõtlevad suuremalt kui pelk Jaama turuhoonete renoveerimine. Kevadel teatas riigikogu liige Jaanus Karilaid, et tema toetaks turu raudteejaama juurde viimist, sest peaminister Jüri Ratase abiga jõuaks sinna ka rongiliiklus. Selle peale arvas linnapea Urmas Sukles, et turu uus asupaik võiks olla hoopis kunagise raekoja hoone ees pargis – ajaloolise turuplatsi läheduses.

Turu vanalinna toomine tooks sinna kindlasti rohkem elu ja melu, kuid siis tekiks kohe küsimus: mis saab siseturust? Iseenesest on alati võimalus luua ajutine turg nädalavahetusteks, nagu tehakse reedeti ja laupäeviti näiteks Itaalias Bolognas, kus täitub suur linnaväljak kaheks päevaks sadade turukauplejatega ning vanalinna peatänavad suletakse liiklusele. See toob vanalinna väga palju jalutajaid. Eks sedamoodi on ju toiminud ka suvised laadapäevad Haapsalu vanalinnas.

Mõttekohti on turu arendamisel igatahes palju ning enne pikaajaliste otsuste langetamist tuleb Eestis ja kogu maailmas ringi vaadata, millised lahendused turu elujõudu enim toetavad ja mis pärsivad. Turg kui linnarahva ajalooline sõlmpunkt väärib seda.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Arvamus
Arvamus

Vana raekoja ette lipuväljaku taha turg kindlasti ei sobi!

Ahto
Ahto

Väga sisukas kirjutis, on ikka veidi vaeva nähtud .
Kindlasti ei peaks turg olema suure transiitliiklusega tänava ääres.
Vanalinna oleks muidugi elu vaja tagasi tuua ,kuid seegi pole parim koht. Turule on vaja vahel ka veoautoga kaupa tuua. Seega siis raudteejaama esine plats?
Tore,et ajakirjanik on põhjalikult uurinud ,milliseid lahendusi on teistes linnades turgudele leitud. Ikka võib vaadata ,mida teevad naabrid,kuid Haapsalu võiks mingi täiesti oma lahenduse leida ikkagi.Midagi sellist ,mille pärast iga inimene tahaks turule minna,isegi turist. Ajutiste hädalahenduste aeg peaks ükskord ka läbi saama.

Sass1.
Sass1.

Me tahame ? mina ei taha mitte mingit turgu,
mida seal teha on ?

elu
elu

Sinimustvalget turgu ikka,et kõlbaks ka kartulikoori süüa.Ja rootsi punast ehk väljastpoolt.Turu-uuringu võiks teha,et tuleks omanäoline ja sobiv.Pange kõik soovid kirja,oleme turule tulnud!

wpDiscuz