Lääne-Nigula volikogu toetas oma eilsel istungil üksmeelselt ühinemist Harjumaa ühistranspordikeskusega.
Ühistranspordikorraldusega seni tegelenud maavalitsused likvideeritakse ja korraldamine tuleb üle võtta maakondlikel ühistranspordikeskustel.
Lääne maakonnas on Haapsalu linn juba otsustanud loobuda maakonda oma keskuse loomisest ning avaldanud soovi ühideda MTÜga Harjumaa Ühistranspordikeskus. Harjuga on liitumas ka Rapla ja Lääne-Viru maakond.
„Sel teemal olid eelmisel volikogude perioodil väga pikad arutelud,“ meenutas Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus volikogule otsuse eelnõu tutvustades. „Läänemaa omavalitsusliit leidis, et mõistlik oleks ühineda Harjumaa ühistranspordikeskusega.“
Lõhmuse sõnul oli laual ka Läänemaa oma ühistranspordikeskuse moodustamine. „Ja oli ka ühe alternatiivina, mis küll üsna kiiresti kõrvale heideti, ühinemine Pärnumaa ühistranspordikeskusega,“ lausus Lõhmus.
Lääne-Nigula eelmine volikogu jõudis seisukohale, et oodatakse ära Haapsalu linna kui maakonna kõige suurema omavalitsusüksuse seisukoht.
„Septembris lahendas Haapsalu volikogu meie eest asja ära, kui otsustas, et Haapsalu ühineb Harju ühistranspordikeskusega. Järelikult langes ära mõte teha eraldi Läänemaa ühistranspordikeskus ja seetõttu on meil ainus võimalus ühineda Harju keskusega,“ tõdes Lõhmus.
Volikogu esimees Neeme Suur nentis, et osales juba maavanemana ühistranspordikorralduse aruteludel. Tema sõnul olnud toona tõsiselt kaalumisel ka oma keskuse tegemine.
„Selge oli see, et ühistranspordikeskuse hallata jääks 1,2 miljonit liinikilomeetrit ühistransporti,“ meenutas Suur. „Üldiselt peetakse normatiiviks, et ühe logistiku hallata võiks olla 3 miljonit kilomeetrit. Sel juhul tagaks see temale täiskoormuse.“ Suure sõnul oleks ühistranspordikeskusel lisaks logistikule vaja juristi, dokumendihalduri ja raamatupidamise tuge ja keskusel peaks olema ka piisavalt läbirääkimispädevust. Need pädevused on seni taganud maavalitsus.
„Oligi dilemma, et mida teha maavalitsuste likvideerimise järel: kas moodustada oma keskus või ühineda Harju ühistranspordikeskusega,“ ütles Suur ja lisas, et tema toetas juba maavanemana Harju ühistranspordikeskusega liitumist.
Suur tõdes, et loomulikult on paljudel kõhklusi, kas Lääne maakond suudab oma eesmärke Harju ühistranspordikeskuses kaitsta.
„Siinjuures on oluline teada, et ühistranspordi toetussummad jagatakse mitte keskuste vaid maakondade kaupa,“ selgitas Suur. „Dotatsiooni jagatakse justnimelt nende maakondade kaupa, mis praeguseks alles on. Kui Läänemaale eraldatakse rahakott, siis on see meie rahakott. Juhul kui me läheme Harju alla, siis ei saa Harju ühistranspordikeskus selles rahakotis muudatusi teha, Lääne maakonnale määratud dotatsiooni kuhugi mujale panna. Harju ei saa meie rahakotist raha võtta ja panna kuskile Tallinna lähedale.“
Neeme Suur kinnitas volikogule, et on veendunud, et Harju ühsitranspordikeskuses suudavad läänlased oma huve esindada. „Meilt saab olema Harju keskuse juhatuses esindaja, nii nagu ka Raplamaal ja Lääne-Virumaal,” ütles Suur.
Harju ühistranspordikeskusega liitumise poolt olid kõik 25 volikoguliiget.
