Haapsalu linnavolikogu esimene istung Foto: Arvo Tarmula
Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna õigusnõunik Olivia Taluste kinnitas Lääne Elule, et Haapsalu linnavolikogu otsus muuta ühinemislepingu sõnastust nii, et uue omavalitsuse põhimääruse kehtestamiseni tegutsetakse Haapsalu linna praeguse põhimääruse alusel, on seaduslik.
Haapsalu linn ja Ridala vald kirjutasid ühinemislepingusse punkti, et ühinevate omavalitsuste volikogud võtavad veel enne ühinemise jõustumist – ehk enne kui valimistulemused välja kuulutatakse – vastu uue valla põhimääruse. Esmaspäeval toimunud linnavolikogu istungil tegid linnavolinikud Merle Mäesalu ja Lauri Luik märkuse, et põhimäärust pole ja volikogu ei saa enne selle alusdokumendi vastu võtmist ühtegi otsust teha.
Haapsalu linnavolikogu juht Jaanus Karilaid saatis eile välja eelnõu, millega sätestatakse, et kuni uue Haapsalu linna põhimääruse kehtestamiseni lähtutakse Haapsalu praegusest põhimäärusest. Meie Inimeste ja Reformierakonna hinnangul sõidetakse selle sammuga ühinemislepingust teerulliga üle, samuti seadsid nad kahtluse võimuliidu juriidilised põhjendused, millega vastavat punkti ühinemislepingus muudeti.
„Asjatundmatus ja lohakus ei tohi kujuneda Haapsalus trendiks. Kuidas on nii, et mujal Eestis sellist probleemi kellelgi ei tekkinud, kuid Haapsalu seisab lõhkise küna ees?” kommenteeris riigikogu liige Lauri Luik.
Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna õigusnõunik Olivia Taluste kinnitas Lääne Elule, et Haapsalu linnavolikogu tegevus on seaduslik.
„Haldusreformi seaduses on säte, mis ütleb, et ühinemislepingus tuleb kokku leppida, millise ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärusest kuni uue põhimääruse kehtestamiseni lähtutakse. Uue omavalitsuse põhimääruse saab kinnitada ainult uus volikogu. Vanadel volikogudel selleks mandaati ei ole. Meie soovitus praeguses olukorras oli, et volikogu valmistaks kiiresti ette ühinemislepingu punkti muutmise,” ütles Taluste.
Seni on põhimäärust puudutava probleemiga ministeeriumilt nõu küsinud ka Põltsamaa vallavalitsus – neil oli jäänud ühinemislepingusse märkimata, millise omavalitsuse põhimäärusest lähtutakse.
„Aga seal laabus asi üksmeelselt, kiiresti ja ilma tülita,” lisas Taluste.
Lääne-Nigula vallvanem Mikk Lõhmus märkis eile sotsiaalmeedias, et analoogne probleem põhimäärusega oli ka Häädemeeste vallas.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et loodetavasti võetakse ühinemislepingu muudatus reedel volikogu istungil vastu. Novembris esitatakse volinikele uue põhimääruse projekt, mis tuleb uuel volikogul vastu võtta hiljemalt kuue kuu jooksul.
“„Haldusreformi seaduses on säte, mis ütleb, et ühinemislepingus tuleb kokku leppida, millise ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärusest kuni uue põhimääruse kehtestamiseni lähtutakse.”
Vabandust, aga proua proovib siin “vett sogada”, täpne sõnastus on…
“Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu kehtestab valla või linna põhimääruse kuue kuu jooksul…
… uue põhimääruse kehtestamiseni lähtutakse ühinemislepingus või ühinemiskokkuleppes kokku lepitud ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärusest. Kui ühinemislepingut või ühinemiskokkulepet ei ole kinnitatud, võetakse aluseks selle kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärus, kellega omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastav kohaliku omavalitsuse üksus liidetakse või ühendatakse.
… kokkulepe oli -“Põhimääruse projekti eelnõu välja töötatud ja volikogude menetlusse
antud hiljemalt 01.06.2017.
Volikogudes vastuvõtmine hiljemalt 01.10.2017”
… ehk lähtutakse ühinemislepingus kokku lepitust (kuni uue põhimääruse kehtestamiseni).
Praegu soovitatakse varianti milles kokkulepet ei ole, ehk kokkulepitu on õigustühine.
Küll aga…. -“Ühinemislepingu ja ühinemiskokkuleppe muutmiseks esimese valimisperioodi jooksul pärast haldusterritoriaalse korralduse muudatuse jõustumist on vajalik volikogu koosseisu vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus.”
Oksele ajab see “õigusruum”.
Kodukootud nurgaadvokaadid pingutasid üle.