Läänemaal võib tänavusel jahihooajal küttida neli hunti

Hunt. Foto: Valeri Stšerbatõh

Keskkonnaagentuur määras tänavuseks jahihooajaks huntide küttimislimiidiks Eestis kokku 74 hunti, vahendab Eesti Jahimeeste Selts. Enim anti küttimislube kokku Raplamaale (11 hunti), Võrumaale (8 hunti) ning Järva- ja Pärnumaale (mõlemale 7 hunti). Läänemaal võib küttida neli hunti.

Läänemaal on kümme jahipiirkonda: Haapsalu, Kasari, Kullamaa, Lihula, Luiste, Martna, Massu, Tuudi, Vatla, Vormsi.

Küttimise jaotuse aluseks on teadaolevate ja oletatavate pesakondade olemasolu ning kahjustuste levik. Kui küttimisettepaneku koostamise ja jahihooaja alguse vahel kütitakse hunte väljaspool jahiaega erilubade alusel, lahutatakse need isendid vastava maakonna või ohjamisala kvoodist maha.

Eelmisel jahihooajal oli küttimismaht mõnevõrra suurem. Eestis kütiti kokku 114 hunti 117 lubatud isendist. Mandri-Eestis kütiti kokku 108 hunti, mis on 20 isendi võrra enam kui 2015. aastal.

Hundi tekitatud kahjustuste hulk oli sel aastal eelnevatest aastatest suurem, kuid silma jääb erakordselt suur erinevus maakondade lõikes: kui oktoobri alguse seisuga oli tänavu hundi poolt murtud lambaid viimase nelja aasta lõikes enim Raplamaal, Saaremaal ja Võrumaal, siis kahjustused puudusid sootuks Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Läänemaal ning olid väga väikesed ka Lääne-Virumaal ja Põlvamaal.

Sarnaselt varasemate aastatega määratakse hundi küttimislimiit tuginedes vajadusele kahes osas. Limiidi esimene osa määratakse jahihooaja alguseks ning teine jahihooaja jooksul vastavalt kogunenud informatsioonile hundikarjade tegeliku arvu, leviku ja suuruse kohta ning limiidi esimese osa täitumusele.

Hundijahihooaeg algab 1. novembril ja kestab veebruari lõpuni.