Haapsalu perearst Andri Meriloo: gripp jõuab oktoobris

Andri Meriloo. Arvo Tarmula foto

Tänavu algasid palavikuhaigused kohe 1. septembrist. Kui lapsed kogunevad suurtesse rühmadesse (koolides ja lasteaedades) on viirusnakkustel kerge levida. Mida väiksem on laps, seda vähem on tal antikehasid, võitlemaks haigustekitajatega, ja seda sagedamini ta haigestub. Seda nimetatakse füsioloogiliseks immuunpuudulikkuseks. Möödub see enamasti esimesteks kooliaastateks ja esineb tihti põlvest põlve. Tavaliselt igast kümnest 2-7aastasest lapsest põeb sageli paar-kolm, ülejäänud mõne korra aastas.

Ravimit füsioloogilise immuunpuudulikkuse vastu ei ole. Antikehad haiguste vastu kujunevad,  kui laps puutub infektsioonidega kokku, viibides teiste omavanuste hulgas. Samas tekitab pidev põdemine kurnatust ja lümfoidkoe vohamist, kujunevad suured mandlid ja adenoidid. Kui laps haigestub, peaks tal enne järjekordset lasteaeda või kooli viimist laskma täielikult ära paraneda. Kui laps mitu korda väikeste vahedega haigeks jääb, peaks talle andma lasteaiast kuu-poolteist puhkust ja panema koduhoiule.

Immuunsust tõstavad ka vitamiinirikas mitmekesine toit, D-vitamiini juurdeandmine, normaalkaal, sport ja karastamine (ujumine jm treening).

Lasteaias on olnud ka juhtumeid, kus sageli põdevate laste vanemad nõuavad teiste kergelt nohuste või köhatavate laste kojuviimist. Tihti aga kestavad nina tilkumine ja köhatused meie kliimas sügisest kevadeni ja kergete katarrinähtude pärast ei saa nõuda teise lapse kojuviimist. Probleem ei ole mitte kerges nohus, vaid füsioloogilise immuunpuudulikkusega lapses, kes haarab infektsioonid nagunii.

Läinud talvehooajal suri Eestis grippi umbes 50 inimest. Tõsi küll, need olid vanemad inimesed ja surid enamasti gripi tekitatud kopsupõletikku. Hulk on siiski piisavalt suur, et soovitada vaktsineerimist (vähemalt riskigruppidele).

Tervetel 20-60aastastel inimestel on haigestumise risk väike. See suureneb krooniliste haigustega nagu suhkurtõbi, HIV, ohus on kõik liigesehaiged, kes kasutavad baas- ja hormoonravi, astmaatikud, KOKihaiged ja autoimmuunhaigustega patsiendid. Nemad peaksid vaktsineerima mitte ainult gripi, vaid ka pneumokoki vastu. Tänavu on välja tulnud ka laiemat kaitset andev neljavalentne gripivaktsiin.

Vaktsineerida võib alates kolmandast eluaastast. Et gripipuhang tuleb tavaliselt detsembris-jaanuaris, siis on soovitav vaktsineerida oktoobris-novembris. Tänavu prognoositakse gripi jõudmist Eestisse juba oktoobri lõpus. Immuunsuse teke pärast vaktsineerimist võtab aega kaks nädalat, nii et vaktsineerimisega tuleks alustada kohe.

Kui palavikuhaigus on käes, ei ole mõtet kohe arsti juurde kihutada. Peale viirushaiguse sümptomite ei ole nagunii midagi näha ja antibiootikume ei kirjutata. Kolm-neli päeva tuleks kodus olla (nakkusoht on umbes neli päeva kõige suurem) ja palju juua (kas teed või muud meelepärast vedelikku). Palaviku puhul üle 38, peavalu ja liigese- ning lihasevalu korral tuleks võtta paratsetamooli (täiskasvanu 500-1000mg) või ibuprofeeni (400-600mg) või neid vaheldumisi. Nina lahtistavatest tablettidest, mida apteekidses pakutakse (tavaliselt pseudoefedriiniga) on süütumad ja efektiivsemad tursevastased ninatilgad.

Lastele tuleks palaviku puhul anda paratsetamooli (15 mg/kg kehakaalu kohta) või ibuprofeeni (10 mg/kg kehakaalu kohta).