Ridala valla Nigula talu peremees Vallo Vilta istus üleeile ise kombainiroolis, et koristada viimased hektarid suvinisu. Foto: Arvo Tarmula
Põllumehed kardavad, et vili jääb põllule, sest lõikusaeg hilines mitme nädala võrra.
Läänemaa suurimal teraviljakasvatajal Einar Pärnpuul jäi põllule pool hernesaaki, paar tuhat tonni nisu läks söödaviljaks. Pärnpuu sõnul hilines lõikus tänavu üle kahe nädala. „Mullu alustasin 20. juulil, tänavu 7. augustil,” ütles Pärnpuu.
Läänemaal on olukord küll tükk maad parem kui mujal Eestis, kus kombainid upuvad mutta, sest põllud on liiga märjad, vihm ja tuul aga on kahju teinud ka meil. Pärnpuu saanuks põllule jäänud ja mulla sisse küntud hernesaagi müügist 40 000 eurot. Vihma ja tuulega hernes lamandub, niiskusega lähevad terad kaunas idanema ja hallitama.
„Hernekoristusaeg on lühike, paar päeva. Kui neil päevil koristada ei saa, on saak raisus,” ütles Pärnpuu.
Pärnpuul on lõigatud 80 protsenti. Sel nädalal loodab Pärnpuu suvinisu ja rapsilõikuse lõpetada. „Meil nii ei ole nagu Viljandimaal, kus kombainid ära upuvad. Meil põld ikka kannab,” ütles Pärnpuu. Sadanud on aga palju ka Läänemaal ja see halvendab vilja kvaliteeti. Pärnpuul tuli paar tuhat tonni nisu toiduvilja asemel söödaviljaks müüa. „See teeb peale herneste teist 40 000 eurot kahju,” ütles Pärnpuu.
„Hernelõikus oli sel aastal väga suur peavalu,” ütles ka Lihula valla Topi talu peremees Aldo Vaan. Vaanilgi tuli kümnendik hernepõldu lõikamata üles künda. Suurema osa sai ta küll kätte, aga kalli hinnaga. Lamandunud herne lõikamine võtab väga kaua aega, kaasa tuleb mulda ja see lõhub kombaini.
Vaan alustas viljalõikust kolm nädalat hiljem kui tavaliselt. Eilseks oli kõik salves, lõikamata oli veel osa uba ja tatar, aga need ei ole veel valmis.
Kui mujal Eestis oli septembri keskpaigaks koristatud 57 protsenti saaki, siis Läänemaal on seis parem. Vihma on sadanud vähem ja põllud on kuivemad. „Läänemaa põllumeestel on tänavu vedanud. talivili sai varem valmis ja kvaliteet oli kena,” märkis Vaan.
Ridala valla Nigula talu peremees Vallo Vilta ütles, et vahepeal jäi tal lõikus toppama ja kadus igasugune lootus saaki salve saada. Eilseks oli Viltal lõigatud 90 protsenti, suvinisu lõpetab ta sel nädalal, lõigata jääb veel uba. Tavaliselt on Vilta lõikuse lõpetanud 15. septembril. „Paari nädala eest tundus, et osa vilja jääbki lõikamata, aga viimased soojad ja kuivad päevad on olnud nagu kingitus,” ütles ta.
Suvinisu lõikust alustas Vilta kuu aega hiljem kui tavaliselt. „Külm suvi, hiline valmimine, mida rohkem sügise poole, seda lühemad lõikuspäevad,” ütles Vilta. See on sundinud vilja lõikama ka öösiti, aga sobivaid öid on selleks vähe. Et öösel vilja lõigata, ei tohi kastet maas olla. Vilta sõnul võib kasteta öö eelneda vihmasele hommikule, kuid see pole alati nii.
Öösiti on vilja lõigatud tänavu ka Topi talus. „Vahest paarkümmend aastat tagasi tegime seda viimati,” ütles Aldo Vaan.
Kui saagi põllult kätte saaks, võiks teravilja-aasta olla hea. „Rapsi- ja talinisusaak oleks rekordiline, ka hernesaak võinuks olla hea,” ütles Einar Pärnpuu.
Et saak võiks olla üle aastate üks paremaid, kinnitas ka Aldo Vaan: „Hektari pealt poolteist tonni suurem kui keskmiselt.”
Statistikaameti andmeil oli 15. septembriks Eestis keskmiselt koristatud 57 protsenti teravilja, 47 protsenti rapsi ja 49 protsenti kartulit. Suviteravilja oli koristatud 45 protsenti, suvinisu ainult 19 protsenti, hernest ja uba 24 protsenti.
Mullu samaks ajaks oli koristatud 91 protsenti teravilja, 49 protsenti rapsi ja 50 protsenti kartulit. Saagi valmimine ja lõikuse algus hilinesid mitme nädala võrra.
Teraviljakasvatus 2017
- Eestis kasvatati tänavu teravilja 330 700 hektaril, sellest on koristatud 57 protsenti.
- Hektarilt saadi keskmiselt 4,5 t teravilja, sh 4,4 t rukist, 4,8 t nisu, 4,6 t otra ja 3,2 t kaera.
- Kaunvilja kasvatati 65 800 hektaril ja saagikus oli 2,7 t/ha.
- Rapsi ja rüpsi kasvatati kokku 73 700 hektaril. Enamik talirapsist ja -rüpsist on koristatud, enamik suvirapsist ja -rüpsist aga koristamata. Keskmiselt saadi 2,9 t/ha.
- Kartulit kasvatati 5400 hektaril, 49 protsenti on üles võetud. Saagikus on 19 t/ha.
Allikas: statistikaamet
Ridala valla Nigula talu peremees Vallo Vilta istus üleeile ise kombainiroolis, et koristada viimased hektarid suvinisu. Foto: Arvo Tarmula
